Üleeile panime jälle MUGULaga koos lindudele süüa. Olin vahepeal selle asja ära lõpetanud, kuna linnud sõid ja rõõmustasid, aga kogu me akna tagune oli linnu kakat täis. Ühesõnaga päris nõme. No nüüd igatahes panime uuesti. Kui toit oli pandud siis jäi MUGUL linnumaja juurde seisma ja mõtlema. Siis järsku "Linnu uuuuuuuu!" :) Natukese aja pärast "Linnu, kus sa oled?" Ma olin juba sulamas, sellest kui armas ta on. Aga linde ei olnud kusagil. Siis kuulis ta läheneva auto häält ja suu vajus imestusest lahti ja silmad olid suured nagu tõllarattad. "Emme, linnu tuleb auto päält" :):):):) No küll ta on armas!
Linde ootame siiani. Pole nad meid veel leidnud.
2 comments:
loen üle pika aja teie bloggi. lapsed ikka jah ülilahedad! kas Emmal oma blogilugu?
Isver kui nummi see Carl ikka olla oskab :)
Post a Comment