Emme kaisus

Kuna meil on issi olnud sellel nädalal ära komandeeringus ja nagu ma siin juba ennem olen maininud meeldib MUGULale kangesti kaisus tududa, siis otsustasin, et las tudub kõik need ööd ja päevad mil me kahekesi. Oi kui mõnna! Esiteks ma panen tuled kustu ja ilma mingi piuksuta tuleb uni....mul ka muide :) Siis ta keerab ennast mulle nii kaissu kui vähegi saab. Otsib hirmsasti lähedust. Vahel paneb oma pea minu pea peale ja siis me seal mõnuleme põsk vastu põske. Öösel ta vahest otsib oma pehme ja sooja käega kas ma ikka olen seal. Ja siis kui ma hommikul ärkan siis ärkab tema samal ajal (ca kell 9) ja esimene asi on suur ja lai naeratus läbi uduste silmade. Ja siis mõnuleme veel nii kaua kuni näljast hakkab pilt eest ära minema. No see on kõik nii armas, et ma ei tahagi seda üldse katkestada...aga mingi hetk peab. Pealegi on varsti MUGULal oma isiklik tuba ja suured poisid hakkavad oma toas magama :) Õnneks jäävad meile meie mälestused ja need on nii armsad.

Köha...

Asi hakkab nüüd kiskuma selliseks, et rohkem kui 1 sissekanne kuus siin blogis on võimatu :) Põhjus on ainult ja ainult aja puudumine.
Minu jaoks on tõesti see ütlemine, et "esimene aasta on kõige raskem" arusaamatu. Asi läks alles nüüd raskemaks. Poiss ei püsi pudelis ka paigal ja ma olen juba mitu korda seisnud silmitsi mõttega kuidas ma talle midagi selgeks teen ilma, et närvi minna. No ega ma ju vitsa ei hakka lapsele andma. See käib minu põhimõtete vastu. Aga kuidas teha aasta ja kahe kuusele selgeks, et köögis laua peal käimine on keelatud ja ohtlik? Kuidas teha selgeks, et kui sa oled diivani peal tantsides juba 15 korda kukkunud siis on päris kindel, et tuleb ka 16s kord, kui sa ära ei lõpeta? Hetkel ma üritan ikka heaga....rääkimise...seletamise jne meetoditega. MUGUL ainult naerab mulle vastu ja teeb oma kelmikat nägu. Igatahes tunnistan üles, et viimase kahe kuu jooksul olen oodanud millal MUGUL magama läheb ja tundnud sellest suurt kergendust. Varem ma ei uskunud, et selline aeg tuleb...aga tuli. Olen õhtuks läbi nagu laip. Lisaks sellel päevasele trallile on ta nüüd otsustanud, et emme ja issi kaisus on kõige vahvam magada. Nimelt ronib ta üle oma võrevoodi ääre (põhi on kõige madalamas asendis) ja lihtsalt rullub meie voodisse. Arusaamatu kust nii väike mees võtab selle jõu, et sealt äärest üle tulla. Kui ma tagasi tõstan siis ta on 10 sekundi pärast tagasi. Selle asjaga peab midagi ette võtma. Hakkasin ka tihedalt ujumas ja mängutoas MUGULAga mängimas käima, kuna on ilmselgelt selge, et tal on minuga kahekesi igav ja ta ka vajab vaheldust. Mõlemad tegevused meeldivad talle väga.
Vahepeal lisandus MUGULA sõnavarasse NÄE, ANNA ja mulle hakkab tunduma, et AI on aitäh. Ühel hommikul vaatas ta meie perepilti ja mulle tundus, et ta ütles ISSI. Kuna ta seda korranud pole siis oli see ilmselt juhus. Oma pudikeeles vestleb ta soravalt ja osavalt :)
7.02. sündis MUGULA kõige väiksem ja värskem sõber RONAN. Väga ootame juba temaga kohtumist, kuid ilmselt jõuab ennem kevad me õuele, kuna vaja terveks saada. Tervitused tema perele. :)
Eelmisel nädalal käis MUGUL esimest korda juuksuris. Lasime veidi tukka ja lakka piirata. Nüüd on tal kohe suure poisi pilk :) Veetsime ka 5 vahvat päeva koos tädi Mari ja Agnesega Rootsist.
Hetkel on MUGUL haige. Küll see on kole aeg, kui laps on haige. Esimest korda on meil korralik köha. Nohu ja aeg-ajalt palavik veel peale selle. VIIRUS! Aga see köha on nagu vanal mehel, kes 50 aastat suitsetanud. Täna on neljas päev ja ei midagi paremuse poole. Annan Prospani ja määrin hanerasvaga. Arstil käisime ka ja ega temagi oska muud soovitada. Ütles, et kui palaviku pole siis minge õue. Vot ei lähe. Kuidas ma lähen oma köhast paukuva lapsega õue? Nohuga veel, aga köhaga küll NO WAY! Igatahes oleme nüüd väga kodused ja kõik plaanid lähema kahe nädala jooksul on külmutatud. Loodetavasti saab MUGUL esimeseks märtsiks terveks, kuna siis viib issi meid Austriasse suustama. Lõpuks ometi saab ka meie MUGUL lund näha ja kelgutada. See tegevus meeldib talle väga, väga. Aga arvestadaes meie talve on ta seda vaid 2 korda proovida saanud. Meiega tulevad kaasa ka Nõmme vanaema ja vanaisa koos oma sõpradega.
Hetkel aga hoian pöidlad pihus, et haigus kaoks kui nõiaväel!