Emma alustas trennidega

Emma käib nüüd kahes trennis juba. Reedel kell 12 käime võimlemas ja alates tänasest käime Nabas ujumas. Esimene ujumine läks meil väga hästi. Emmale meeldib vesi. Kohe saime ka sukeldumise selgeks ja väga palju polnudki kopse tühjaks vaja köhida. Paar korda vaid. 3 sekundit oli vee all. Mina ise oli ka sellest trennist ja ka kohast vaimustuses. Nii mõnus ja soe on kõikjal. Siis kui MUGULaga kunagi käisin Merimetsa polikliinikus siis oli seal nii külm ja kohe pärast esimest ujumist oli nohu ka platsis. Igatahes ujumas käime nüüd Emmaga ka edaspidi kindlasti seal kord nädalas.

Täna otsustasin endamisi (pole meie issile veel seda rääkinud), et ma kavatsn igal pühapäeval võtta kaks ja pool tundi aega MUGULa jaoks ja minna temaga ka näiteks ujuma. Lihtsalt meie kahekesi. Kui pole võimalik ujuda siis näiteks mereäärde või metsa jalutama. Tahaks lihtsalt temaga natuke "asju" arutada. Mängutoa ja külaskäigu peale seda aega ei raiskas. Seda saab teha iga kell. Oleks lihtsalt kahekesi koos.

Eelmisel reedel käisime Emmaga Viimsi valla poolt korraldatud vastuvõtul uute kodanike auks ja Emma sai valla vapiga hõbelusika. Täitsa tore. Üritus ise oli kiire ja konkreetne. Lapsed kes Viimsi Muusikakoolis pille õpivad esinesid ja vallast ka üks nina pidas kõnet. Kokku ca 30 min kogu üritus ja asi ants. Hiljem oli kohvilaud kuhu me ei jäänud ja seal sai siis valla ametnikelt pärida mida hing ihkas. Nt lasteaia kohtade asja. Aga no mis ma seal ikka pärin. Kui saame koha siis saame ja kui ei saa siis ei saa. Ega see seal latramine ei anna mingit tulemust. Pealegi ma tean juba siin mõne näite puhul, et ega need nimekirjad nüüd nii väga ausad ja avalikud pole ikka ka. Ühesõnaga....tuttvusi on ikkagi vaja.

Emma esimene restorani külastus on ka tehtud ja kus siis ikka mujal kui C´est la Vies. Ta pidas ennast suurepäraselt üleval ja isegi tukkus korraks.

Arstil käisime ka ja Emma on kolme kuu ja ühe nädala vanuselt 7100g ja 62 cm. Õnneks on kosumine veidi aeglustunud. Olingi juba mures, et kui tal kõik nii ruttu käib siis varsti olen oma beebist ilma. Kasvab suureks nii, et silm ka ei pilgu. Hetkel on ta MUGULa kaalugraafikust samavanalt 200g ees. Pikkus on sama.

Alates hommsest olen ma lastega üksi. Issi läheb nädalaks ära. Saab siis näha mis nägu ja tegu ma pärast olen. Ega muud tegelikult ju ei muutugi väga (kuna ta käib tööl ju iga päev nii kui nii), aga lihtsalt üksik on olla. Mulle väga hästi aitab sellestki, kui ta diivanil oma arvutiga istub ja tööd teeb. Aga nädal läheb ruttu, kuna uued tuuled hakkavad me peres puhuma. MUGUL hakkab alates 1.02. käima uues lasteaias Väike Päike siin Viimsis ja 5 korda nädalas. Seega järgmisel nädalal läheme juba natuke harjutama. Ise olen selle muutuse puhul väga elevil. See tundub nii vahva koht olevat. Kuna lastehoius polnud meil mingit harjutamist vaja, siis loodan, et nüüd läheb samuti.

Mina kuulutan omaltpoolt Juuste väljalangemise MMi taas avatuks. Olidki ilmselt juba liiga paksud. Kõik need karvad milledest ma MUGULa pärast pidin loobuma olid tagasi kasvanud ja nüüd siis uue hooga jätavad mu maha. Midagi pole teha. Õnneks on hambad veel suus (ptui,ptui,ptui).

"MINA ISE"

Nii...meil on siis ametlikult alanud "MINA ISE" aeg. Kõik asjad on MUGULal ise vaja korda ajada. Riidesse panna ja lahti võtta, papud jalga ja ära, potil käija ja peput pühkida, uksi avada ja sulgeda, süüa ja juua, auto ust avada ja sulgeda. Ühesõnaga kõike! Olen selle üle muidugi tohutult rõõmus. Esiteks, on vahva vaadata kuidas ta nii kiiresti õpib ja tegutseb nagu suur inimene. Teiseks, see kõik teeb ka minu elu kergemaks. Lasen tal rahus askeldada ja kui ta abi palub siis aitan. Ise on ta muidugi maru tähtis kogu selle asja juures ja muudkui korrutab, et "Kal ise" :)
Ebameeldiv on see, et MUGUL sai selgeks sõna "KURAT". Vanaisa kogemata käratas koera peale ja sellest ajast alates on see meie sõnavaras tugevalt sees. Ei saa salata, et eks see sõna lipsab ka meie issi ja vahest ka üle minu huulte kogemata, seega pole see 100% vanaisa süü. Nagu ikka, natuke on naljakas ka. Ise nii väike ja kui midagi on nö "tuksis" siis räägib oma ette hästi vihaselt "kurat küll" :) Täna mul kogemata kukkus pott sahtlisse pannes küllili ja tegi suurt müra. MUGUL jooksis selle peale kööki, vahtis mind altkulmu ja teatas "kurat küll". No vot nii. Ega midagi teha ei ole muud kui ma üritan seda sõna mitte komenteerida. Ehk unustab ära. Ise nüüd indu juurde küll anda ei tahaks.
Mõned jonnimis sõjad peame ka ikka iga päev ära sõdima. Üldiselt läheb aina jonnakamaks mu arvates. Kui vähegi võimalik, siis üritan rahulikuks jääda ja üldse mitte temast välja teha. Olen täheldanud, et see aitab väga hästi. Super oskuslikult ja läbinähtavalt oskab ta teha nuttu mis ei ole päris nutt. Vägisi rebib seda enda seest välja. Süldistumine tuleb ka aina paremini välja. No mis teha! Kõik on ikka vaja läbi harjutada ennem kui mõistus pähe tuleb.
Näpud oleme praguseks suust ära saanud. Lakkisin ta küüned selle spets lakiga ära ja sellest ajast saadik on vaikus majas. Kuni järgmise korrani...
Emma on tõeline rõõmurull. Siiani pole tema suust veel kisa kosta olnud. Nii kui ma tema vaatevälja ilmun on tal suu kõrvuni ja ainult jutustab. Nüüd saame ikka juba kõik rõõmud ja mured omavahel ära rääkida. Ta juba kolme kuune ja ma mäletan, et alates sellest ajast läks ka MUGULaga hästi vahvaks. Emma hoiab juba kindlalt pead ja kui on pikali siis muudkui treenib oma kõhulihaseid ja tahab istuli tõusta. Keerama pole ta veel hakanud, aga kohe hakkab. 1 kord keeras kõhult seljale eelmine nädal. Hakkasin Emmaga ka nüüd kord nädalas võimlemas käima Väikses Päikses. Täitsa vahva on. Ostsin ka beebi võimlemis DVD ja nüüd harjutame kõike kodus ka. Endiselt naudib ta väga MUGULa seltskonda ja venna naudib ka seda, et saab mulle abiks olla ja hea meelega näitab Emmale mänguasju. Musitamine, paitamine ja kallistamine on meil endiselt iga päev kohustuslik läbi teha :)
Alates tänasest juhin ma "Juuste väljalangemise MMi". Lihtsalt just täna lõi mul ikka juuksed nii lahti kui lahti üldse olla saab. Kuna aga MUGULaga on mul see etapp juba läbi elatud siis ma ei kurvastagi enam nii palju. Kasvavad tagasi ja mitte midagi teha ei anna, et neid hetkel ei tuleks.
Ma ei tea kuhu sellel ajal nii kiire on ja miks ta nii kiiresti lippab! Mõlemad lapsed on nüüd korraga sellises eas, et areng on lihtsalt tormiline. Ma jälle tahan, et aeg jääks seisma.

Palju pühi ja uus aasta.

Emma esimesed Jõulud. Pühad möödusid meil tegelikult väga hästi ja täiesti ilma stressita. 24.12. olime Nõmmel kogu minu suguvõsaga. Jõuluvana käis. MUGUL jälle absoluutselt ei kartnud teda. Läks ise vapralt ja avas ukse talle ja siis kohe valjuhäälselt hakkas Jõuluvanale oma mobiili näitama. Isegi Emma oli ärkvel ja jälgis oma vanaema sülest kõike hoolega. Kõik said jälle palju kingitusi ja oli hästi vahva õhtu.






25.12. olime issi poolse suguvõsaga koos. Seal meil Jõuluvana ei käinud, aga päkapikud olid oma kotid ukse taha jätnud. Lunastasime kõik oma kingid ikkagi luuletuste ja lauludega ning veetsime taas kena õhtu kõik koos.
Järgmistel päevadel püüdsin lastemänguasjade hulgas inventuuri teha, aga ei suutnud ikkagi midagi kõrvale panna või ära viia. Kurjam varsti ikka uputab juba. Kui Emma nukumaja tahab siis see mahub ainult lae alla veel ära. :) Igatahes kingituste seas oli ka paar asja millega mul endal on täitsa põnev mängida. Võin uhkusega tõdeda, et ma olen lastega tegelenud rohkem kui kunagi varem ja kõik on õnnelikumad. Ka mina olen õnnelik!


30.12. kolisime pooleldi Nõmmele. 31.12. tulid meil kõik sõbrad sinna, et uus aasta vastu võtta. Kõik kellel on lapsed olid lastega. Kõik toidud valmistasime ka ise. Alguses oli plaan, et teeme ainult natukene süüa, kuna nii kui nii on juba palju söödud, aga lõpuks oli ikkagi laud lookas ja sõime seda kõike veel mitu päeva. Aga 31. õhtul ca 9 ajal hakkas MUGUL oksendama. Ja oksendas ja oksendas. Muutus täitsa teiseks lapseks. Istus mul rahulikult süles ja uneles. Samuel ja Heidi lasid ringi nagu vurrid, aga sellest polnud tal midagi. Sellel kellaajal lõppes ka muidugi pidu/õhtu minu jaoks. Lapse oksendamisega puutusin kokku esimest korda ja olin ausalt natuke närvis. Kogu ülejäänud õhtu ja öö istusin ja valvasin tema und, kuna ta virgus aeg-ajalt ja oksendas jälle. Ise ütles pärast, et "suur krooks tuli" :) MUGUL ja Emma magasid aastavahetuse täitsa maha. Nad ei ärganud isegi selle sõja peale üles mis õues oli kui kell sai 12. Ronan magas ka nagu nott. Järgmine päev oli suht rahulik, aga siiski tuli "suur krooks" üks kord ja ka 2.jaanuari hommikul tuli üks "krooks". Suht pikk jama! 3. jaanuar oli minu kord "krooksuda" ja 3 vastu 4ndat oli issi kord. Sealt edasi siis juba osad sugulased ja sõbrad. Meie perest pääses ainult Emma (talle ma tegin rota vastu vaktsiini...äkki aitas).Hämmastav on see, et ükski neist sõpradest kes meiega 31 olid pole nakatunud. See läks hästi.


Uus jama...MUGUL topib näppe suhu. Kirjutasin sellest juba Nublu jõulupe jutu all. No on jama. Eks sealt tuleb ju ka neid viiruseid ja mustuseid, kuna käte pesemine on meil küll suht IN aga alati on erand päevi. No siis täna käisin MUGULaga koos ja shoppasin selle laki mis teeb küüned paha maitseliseks. Suure hurraaga lasi ta ära lakkida, aga pärast ikka oli vihane ja nuttis ka. Ta muidugi ajas salaja selle purgi veel ümber ja pani keele sisse. Oh jumal, jumal seda kisa. Kõik minu süü. No ehk nüüd enam ei näpi. Õnneks on see täitsa ohutu. Igathes lugesin täna natuke ja sain teada, et teistel emmedel ka sama mure kellel uus beebi majas. Pidavat väljendama lapse ebakindlust. 1 teooria on selle närimise kohta veel ja selle selgitan ka kohe kui võimalik välja.


Emma on nii vahva. Mu väike päike! Ta jutustab hästi palju ja naeratab kogu aeg. Tal ei ole kunagi paha tuju ja endiselt pole tema nuttu veel kuulda olnud. Ta hoiab juba täitsa tugevasti pead ja üritab keerata. Soetasin beebiga võimlemise DVD ja nüüd siis harjutame hoogsalt. Alates reedest algab ka meie võimlemis kursus jälle. Emma võib vabalt tund või rohkem olla omaette ja rääkida oma voodikaruselliga või mängukaare loomadega. Mõnega neist on ta natuke riius ja mõni on jälle hästi armsaks saanud. Tema jaoks on ainult tähtis see, et sa oleksid ka seal ruumis ja no ega ma üksi ei kavatsekski teda kunagi jätta. Ja MUGUL on nii hoolitsev endiselt. Kui Emma ärkab ja natuke kääksuma hakkab siis on MUGUL momentaalselt närvis, et "tita nuttab" ja hakkab tema poole jooksma. Ka aitab ta meid mähmete vahetusel ja väga tahab lutti titale pakkuda. Emma on juba aina rohkem ja rohkem lutiga sõber ja see on hea.


Andsin järgnevad lubadused aastaks 2009:

1. Olla kordades parem ema kui ma siiani olen olnud. St. tegelen lastega 100% kui nad on ärkvel ja kodus.


2. Käin lastega 2 korda päevas õues, olenemata ilmast.


3. Avan arvuti vaid 1 kord päevas. Õhtul, siis kui lapsed juba magavad. See on kohutav mis aeg selle arvuti alla läheb.


4. Ajan ennast vormi.


5. Olen säästlikum.

Siiani on lubadustega olnud nii ja naa, kuna haigused ei olnud plaanis, aga mida ma seal väljas tuterdan või 100% lastega tegelen kui sees kõik keerab kas neil või mul. Eilsest on kõik jälle korras ja minu....MEIE...uus aasta algas. :)