Kus kõik linnud on?

Üleeile panime jälle MUGULaga koos lindudele süüa. Olin vahepeal selle asja ära lõpetanud, kuna linnud sõid ja rõõmustasid, aga kogu me akna tagune oli linnu kakat täis. Ühesõnaga päris nõme. No nüüd igatahes panime uuesti. Kui toit oli pandud siis jäi MUGUL linnumaja juurde seisma ja mõtlema. Siis järsku "Linnu uuuuuuuu!" :) Natukese aja pärast "Linnu, kus sa oled?" Ma olin juba sulamas, sellest kui armas ta on. Aga linde ei olnud kusagil. Siis kuulis ta läheneva auto häält ja suu vajus imestusest lahti ja silmad olid suured nagu tõllarattad. "Emme, linnu tuleb auto päält" :):):):) No küll ta on armas!
Linde ootame siiani. Pole nad meid veel leidnud.

Raske kuu

Veebruar 2009 on siiani olnud raske ja närviline. Esiteks jäi MUGUL haigeks. Nagu ikka sai ta kuskilt mingi viiruse ja sellel korral tähendas see kohutavat köha. Kui ikka hoog peale tuli siis köhis nii, et näost lilla. Nii kahju oli lapsest, et seda ei anna üldse kirjeldada. Köhaga käis kaasa ka nohu ja palavik. Ühesõnaga iga ema unistus eks? Kuna laste eraldamine ei ole võimalik siis mõne aja pärast oli ka Emma nohus. Õnneks saime kohe jaole ja see kestis vaid mõne päeva. Hulluks ei jõudnudki minna. Tänaseks päevaks oleme enam-vähem terved. Nakkust enam ei ole vaja karta, aga köha on vaja siiski lõpuni ära köhida. Perearst teatas, et sellega läheb 3 nädalat. APPI!!!!! Peale seda kui olin perearstilt sellise "rõõmustava" uudise saanud otsustasin, et MUGUL on kogu veebruari kuu kodus, kuna üllatus-üllatus-üllatus...räägin mina kes ma ju mitte kunagi enam reisima ei pidanud ja ainult kodus istuma....lähme me 20.02 kogu perega puhkama. 4 väga tähtsat sugulast tulevad ka kaasa. Tänu neile ma olengi nõus selle asja ette võtma, kuna lihtsalt oma perega poleks mõttet isegi lennujaama suunas vaadata. Ma lihtsalt ei läheks. Igatahes nädala pärast leotame kogu kambaga oma varbaid soojas vees ja võtame päikest. Elu on lill!

2.02. hakkas Emma keerama. Ta on mul nii maru tubli. Keerab üle mõlema õla ja naudib kõhuli olemist väga. Ka naerab ta juba häälega. Lausa lõkerdab. Meil on omad nipid kuidas naer on garanteeritud. Nt emme peab istuma diivanil nii, et jalad on põlvedest kõverdatud ja Emma istub jalgade vahel kinni ja siis ma loksutan teda. Või nt kui tõstan ta kahe käega enda pea kohale ja siis liigutan edasi ja tagasi nii, et me ninad kohtuvad. Eile muidugi sain otse näkku ka kifti okseloigu kui seda nalja tegema hakkasin. Polnudki nii naljakas kui aus olla.

Kuna me oleme siin kõik kolmekesi (issi käib ju ikkagi päeval tööl) päevast päeva koos, siis ei pea ma ilmselt mainima kui plahvatusohtlik ma olen. Taas kord tunnen ennast kõige kehvema ema MMil esikohta hoidmas. Mõistusega tean, et see nii ei ole, aga süda on hirmus raske. MUGUL katsetab nii hirmasti piire, et mu arvates neid nagu enam ei olekski. Nagu ikka teeb ta nimelt kõike mida lubatud ei ole ja kui ma siis oma ükskõiksusest väljun (lihtselt ei suuda kogu aeg olla tore ja aktiivne) siis torman hari punane nagu üks fuuria mööda tuba. Ühel hetkel tundub, et ükskõik mis ta teeb, kõik on valesti ja siis järgmisel hetkel ta tuleb mu juurde ja ütleb "kõik korras emme, ästi kalli-kalli,pai-pai,musi-musi"...ja ma sulan. Sulan nagu jää ahjus. Kaklemise vahepeal, siis kui me sõbrad oleme, teeme midagi toredat. Käime õues või õpime midagi uut. Proovin talle numbreid õpetada. Olen jõudnud nii kaugele, et eile luges ta oma varbaid "üks, kaks, üks, kaks....emme....on kakskümmend" :) Umbes 50ndat korda harjutame teda oma tuppa ja oma voodisse magama. Haigus pani sellele jälle totaalse põntsu ja mis siin salata ma olen pehmo. Ma ei suuda lihtsalt. Tahan magada. Oma tuppa jääb siis nüüd õhtuti magama nii, et keegi istub seal kuni ta uinub ja siis ca 2 öösel on ta meie kaisus. Jama. See võiks olla kell 6 hommikul.

Igatahes ei oota ma hetkel midagi muud rohkem kui meie perepuhkust. Olen nii väsinud ja see kuu on olnud väga raske. Kahe lapsega kodus olla on ikka SUUR töö. Olen 100% veendunud, et ka MUGUL oleks osadel päevadel parema meelega lasteaias, kuna üks päev ta tuli ta ja teatas, et paneme riidesse ja lähme lasteaeda. Tal on igav.