Märtsi esimese nädala veetsime perega Austrias suusatamas. Olgu juba kohe alguses öeldud, et mina ei suusatanudki lõpuks. Väheke olin ise süüdi ja siis teiseks oli ilm süüdi. Igatahes oli MUGUL kohal nagu viis kopikat. Veetsime oma päevi kevadises suusakülas ringi uitades, ujumas ja niisama puhkamas. Ühel päeval kui päike jälle taevas siras käisime ikka mäel ka ära. Rentisin MUGULale kelgu ja siis üritasin ta meelt seal lahutada. Kui aus olla siis ta aint virises ja hiljem siis selguski, et hammas oli tulemas ja ta oli ragul ainult siis kui midagi suua sai. Nii ta siis seal kelgu peal paranka suus lebotas. Igatahes iseloomu tal on. Istus kelgule nagu vanamees üks jalg kelgul ja teine maas. Ma siis kohendasin ka teise jala kelgule ja ta kohe jälle viskas selle üle ääre :) On sell. Tema moodi või üldse mitte mingit moodi :)
Üldiselt sai MUGUL kõigi kaasreisijate käest pidevalt kiita. Nimelt mis seal salata kui sa ikka oma väikese lapsega puhkuselennule sisened siis on nii mõnigi pilk sind pinksalt jälgimas, et noh kuhu sa nüüd oma vääksuva väänikuga istud. Kõik kardavad, et seda lendu ja hilisemat
transfeeri hotelli saadab üks hirmus lapsekisa. Aga kõigi üllatuseks pole MUGUL sugugi kisaja laps ja juba harjunud reisima. Hiljem siis kõik imestasid, et kuidas on võimalik reisida aastase lapsega samas lennukis ja bussis kuulmata kordagi tema nuttu või protesti. No vot meie MUGULaga on. Ilmselt ma ei reisiks temaga kui nii ei oleks. Aga vaatama sellele oli meil endil seal reisil ikkagi päris raske. Kui laps on üle aastane ja jalad all, siis on ikka karm reaalsus see, et puhkus ei ole puhkus koos temaga. Seega otsustasime, et järgmised reisid teeme kahekesi ja MUGUL jääb koju oma sugulasi lõbustama. Nüüd on juba käidud ka....soojas ja külmas ja city-break´il. Lisasin siia lõppu ka nüüd ühe korraliku suusa beebi pildi. Õhtune kraanikausivann koos Jäägermeistriga :)
transfeeri hotelli saadab üks hirmus lapsekisa. Aga kõigi üllatuseks pole MUGUL sugugi kisaja laps ja juba harjunud reisima. Hiljem siis kõik imestasid, et kuidas on võimalik reisida aastase lapsega samas lennukis ja bussis kuulmata kordagi tema nuttu või protesti. No vot meie MUGULaga on. Ilmselt ma ei reisiks temaga kui nii ei oleks. Aga vaatama sellele oli meil endil seal reisil ikkagi päris raske. Kui laps on üle aastane ja jalad all, siis on ikka karm reaalsus see, et puhkus ei ole puhkus koos temaga. Seega otsustasime, et järgmised reisid teeme kahekesi ja MUGUL jääb koju oma sugulasi lõbustama. Nüüd on juba käidud ka....soojas ja külmas ja city-break´il. Lisasin siia lõppu ka nüüd ühe korraliku suusa beebi pildi. Õhtune kraanikausivann koos Jäägermeistriga :)Kogu ülejäänud kuu oleme olnud absoluutselt kodused, kuna meil on hetkel pere peale ainult üks auto ja see teeb liiklemise raskeks. Aga mis seal ikka. Nii palju kui võimalik käime väljas ja kutsume inimesi endale külla. Olen ikka MUGULale rääkinud, et kui meil jälle rattad all (äkki juba järgmine nädal) siis põrutame kuhu iganes süda lustib :)
