Oeh, küll on ikka hea kodus olla.
20.02. startisime Egiptusesse. Reisiseltskonda kuulusid: MUGUL, Emma, Mina, Issi, Mana, Triinu, Vantsel, Tom ja Timo. Lend läks meil hästi. Kumbki laps ei nutnud kordagi ja pidasid ennast ilusti üleval. Loomulikult oli vaja MUGULa järgi seal joosta, aga no selles pole midagi uut. Ma olen kunagi näinud filmi "Lennuplaan" ja oh kui jube see oli. Laps kadus lennukis ära. No ja siis ma loomulikult pidin kogu aeg teadma kus ta on ja mis ta teeb. Pealegi kartsin ma, et ta äkki näpib mingit nuppu mis kõik tuksi keerab. Nt avab ukse :) Igatahes on ta korduvalt teinud asju millele on järgnenud katastroof, seega ma lennukis tõesti sellega riskida ei tahaks.
Kui me hotelli (Domina Coral Bay) jõudsime ja oma tuppa astusime siis avanes sealt kohe vaade basseinidele. MUGUL jooksis ummisjalu rõdule ja hõikas "Näe, ongi Kalli vann!" (Kall on tema arvates tema nimi). Kahjuks ei andnud teda ümber veenda, et ärme praegu ujuma lähe ja lähme homme ja seega pidigi issi koos temaga kohe sukelduma. Järgmisel päeval otsustasime peesitada seal samas bassude juures ja nö olukorraga tutvuda. MUGUL muidugi tutvus ka. Tema tutvumine on hiiglama aktiivne ja kogu aeg on kiirus peal. Vahest on tunne, et ta nagu muud ei teeks kui jookseks ja seega ka järgmine mure...kuidas teha nii, et ta basseini ei kukuks või ennast vigastaks? Ainuke abinõu oli järgi joosta. See toimus siis vahetustega. Ma ei kujuta ette mis me reisist oleks saanud kui sugulasi kaasas poleks olnud. Neist oli nii suur abi. Mina ju pidin siiski olema ka Emma jaoks olemas. Emmaga võib 
maailmalõppu reisida ilma probleemita. Terve nädala jooksul ei nutnud see laps kordagi!!! Ainult 1 kord ta vihastas mu peale, aga seda ka asja eest. Nimelt kolmandal päeval läksime randa ja Tom otsustas ennast lamamistooli istutada, aga see käis pikali. Ma siis muidugi haarasin kohe oma fotoka järgi ja kukkusin pildistama. Samal ajal unustasin, et olin oma lamamistoolil just Emmaga võimelnud ja ta lihtsalt keeras ennast seal maha. Liivale. Õnneks polnud kukkumine kõrge ega ka valus aga pettumus oli suur. No kuidas ma võisin nii lasta juhtuda? MUGUL pole kunagi mitte kusagilt nii alla kukkunud. Aga no ma pole ka täiuslik ja mis siis ikka. Haiget ta ju ei saanud. Keeras hoopis magama suurest solvumisest.
maailmalõppu reisida ilma probleemita. Terve nädala jooksul ei nutnud see laps kordagi!!! Ainult 1 kord ta vihastas mu peale, aga seda ka asja eest. Nimelt kolmandal päeval läksime randa ja Tom otsustas ennast lamamistooli istutada, aga see käis pikali. Ma siis muidugi haarasin kohe oma fotoka järgi ja kukkusin pildistama. Samal ajal unustasin, et olin oma lamamistoolil just Emmaga võimelnud ja ta lihtsalt keeras ennast seal maha. Liivale. Õnneks polnud kukkumine kõrge ega ka valus aga pettumus oli suur. No kuidas ma võisin nii lasta juhtuda? MUGUL pole kunagi mitte kusagilt nii alla kukkunud. Aga no ma pole ka täiuslik ja mis siis ikka. Haiget ta ju ei saanud. Keeras hoopis magama suurest solvumisest. 
Rannas oli MUGULaga lihtsam. Seal ta vette väga ei kippunud, kuna ilmselt oli tema jaoks külm (23 kraadi). Seal ta ehitas Mana ja Triinuga liivalosse ja pildus niisama liiva igas suunas. Käis värvilisi kalu vaatamas ja proovis õppida vilistama ühe kohaliku beach-boy järgi. Üldse need egiptlased on hästi lastesõbralikud ja no paar korda mul ikka viskas üle ka. Ma saan aru, et valge laps ja blond ja heledad silmad aga ma tõesti ei taha, et neid katsutaks. Emmat taheti lausa paaril korral sülle. Ma ei lubanud. 
Emma päevitas!
Õhtuti käisime restoraanis söömas ja panime natuke soojemad riided selga kuna seal läheb täitsa jahedaks siis. MUGUL siis alati nõudis, et temale pandaks tema tossud mida ta ise hellitavalt hüüab "jooks-jooks papud". Ja loomulikult on nendega kogu aeg vaja joosta. Jookseb ta sinna kuhu süda lustib ja sõna ei kuula absoluutselt. Tema kõige suurem probleem on see, et tal puudub täitsa ohutunne. Ta ei karda mitte kedagi ega midagi. Ja see teebki asja raskeks, kuna ei saa teda hetkeks ka silmist lasta. Restoraanis jooksis ta ka nagu pöörane. Töötajatele tegi see kõik nalja. Mina aga sellist nalja ei mõista. Nad lasid MUGULal visata maha laiali hambatikud ja siis hakkasid ise hoogsalt neid koristama. Siis nt mängisid peitust ja MUGUL ronis teiste laudade all. Eriti ebahügieeniline! Lõpuks lülitas ta salaja välja nende arvutisüsteemi (no küll käivad ta näpud ruttu) ja siis ma tegin temaga sealt vehkat. Ma ei tea millal nad selle avastasid ja mis sest sai.
Vabal ajal oli MUGUL pidevalt elektriautodega "sõitmas". See oli isegi päris lõõgastav tegevus kuna ei pidanud palju ennast liigutama. Ainult nii palju, kui palju juht käskis. Ehk, et MUGUL kamandas kus keegi istub just parasjagu "Emme istu sinna, Tiinu sinna, Tom siia" jne jne. Ühel korral suutis ta midagi nii vajutada või siis lühisesse ajada (selle auto liigutamiseks on vaja võtit, aga seda meil polnud), et see auto liikus ja vastu seina. :) Noh äge!
Õhtuti käisime restoraanis söömas ja panime natuke soojemad riided selga kuna seal läheb täitsa jahedaks siis. MUGUL siis alati nõudis, et temale pandaks tema tossud mida ta ise hellitavalt hüüab "jooks-jooks papud". Ja loomulikult on nendega kogu aeg vaja joosta. Jookseb ta sinna kuhu süda lustib ja sõna ei kuula absoluutselt. Tema kõige suurem probleem on see, et tal puudub täitsa ohutunne. Ta ei karda mitte kedagi ega midagi. Ja see teebki asja raskeks, kuna ei saa teda hetkeks ka silmist lasta. Restoraanis jooksis ta ka nagu pöörane. Töötajatele tegi see kõik nalja. Mina aga sellist nalja ei mõista. Nad lasid MUGULal visata maha laiali hambatikud ja siis hakkasid ise hoogsalt neid koristama. Siis nt mängisid peitust ja MUGUL ronis teiste laudade all. Eriti ebahügieeniline! Lõpuks lülitas ta salaja välja nende arvutisüsteemi (no küll käivad ta näpud ruttu) ja siis ma tegin temaga sealt vehkat. Ma ei tea millal nad selle avastasid ja mis sest sai.
Vabal ajal oli MUGUL pidevalt elektriautodega "sõitmas". See oli isegi päris lõõgastav tegevus kuna ei pidanud palju ennast liigutama. Ainult nii palju, kui palju juht käskis. Ehk, et MUGUL kamandas kus keegi istub just parasjagu "Emme istu sinna, Tiinu sinna, Tom siia" jne jne. Ühel korral suutis ta midagi nii vajutada või siis lühisesse ajada (selle auto liigutamiseks on vaja võtit, aga seda meil polnud), et see auto liikus ja vastu seina. :) Noh äge! 
Ühel päeval käisime delfiinide showd vaatamas. Hästi vahva oli! Ma polnud isegi sellist asja ennem näinud ja selleks 45 minutiks suutis isegi MUGUL ennast kokku võtta ja show ära vaadata. Tema arvates olid "suured kalad" :) Emma loomulikult vaatas ka :)
Eelviimasel päeval otsustasime anda sugulastele vaba päeva ja viisime MUGULa ja Emma veeparki. Oi seal oli vahva hullata. Isegi meil issiga oli vahva. Emma ikka päevitas edasi :) 
Sellel ööl tabas aga meid reisi kõige kohutavam seik mis 
kestab siiani...sääsed sõid lapsed ära. Ja ilma naljata! Kui ma seda nägin mis lastega juhtunudud oli, siis ma ei teadnud kas nutta või karjuda. Ma olin nii maru vihane ja kukkusin neid verd täis imenud sääski tappma sellise hooga, et terve üks sein oli pärast verine. Kõigile oli edaspidi vaja seletada, et need ei ole tuulerõuged vaid sääsed. Keegi polud sellist asja varem näinud. Neid punne ravime tänaseni. Olin tõeliselt kurb. Läksin reisile kahe ilusa lapsega ja tulin tagasi kahe tondikesega.
kestab siiani...sääsed sõid lapsed ära. Ja ilma naljata! Kui ma seda nägin mis lastega juhtunudud oli, siis ma ei teadnud kas nutta või karjuda. Ma olin nii maru vihane ja kukkusin neid verd täis imenud sääski tappma sellise hooga, et terve üks sein oli pärast verine. Kõigile oli edaspidi vaja seletada, et need ei ole tuulerõuged vaid sääsed. Keegi polud sellist asja varem näinud. Neid punne ravime tänaseni. Olin tõeliselt kurb. Läksin reisile kahe ilusa lapsega ja tulin tagasi kahe tondikesega. 
Kokuvõte! Lastega ei ole puhkus PUHKUS. Lamada sain terve ühe (!!!) tunni kogu nädala peale kokku nii, et keegi midagi ei tahtnud ega vajanud. Me ei saanud kunagi kõik korraga süüa. Mina ei saanud kunagi süüa nii, et oleks kohe kaua söönud ja nautinud. Sugulased jooksid nii, et jalad ümmargused ja keel vestil MUGULale järgi. MUGUL enam ei reisi!
