Viimane kord!

Tänane sissekanne on lühike ja konkreetne. Eile õhtul kirjutasin siin just, et algas nohu aga juba paraneme. Täna hommikuks oli aga palavik platsis. Seda on mul ju varemgi siin juhtunud, et olen päev ette siin ära sõnunud MUGULa haiguse. Seega alates tänasest ma siia enam ühtki rida haigustest ei kirjuta...ainult tegudest ja käikudest. Siin haigustest tuututamine paistab olevat paha enne.

Esimesed 2 sammu TEHTUD :)

Eile, 23.oktoober, astus MUGUL oma esimesed sammud. Ma olin nii õnnelik! Hakkasin rõõmust hüppama ja higistama. Pidin hulluma! Absoluutne totu! Laps muidugi ei saanud midagi aru, aga ma olin pisarad silmas eufoorias. Nüüd käib meil pidev harjutamine....trenn. Tänaseks on selgunud, et ega ta käsu peale ei astu. Rohkem nagu mänguhoos ja ilma publikuta. Igatahes pole minu õnnejoovasts veel sugugi lahtunud :)

Vahepeal sai MUGUL 10 kuuseks. Loomulikult algas tal oma sünnipäeva ööl/hommikul nohu. See on nüüd juba nagu mingi firmakas meil. Aga ma hakkasin kohe rohtu panema ja õnneks hullu pole. Juba paraneb! Pühapäeval oli ka traditsiooniline kook ja külalised. Kogu see esimene aasta möödub suurte pidustuste raames.

Igal õhtul toimub neil nüüd müramine. Seda nagu varem polnud, aga nüüd enam selleta ei saa. Siis poeb ta kaissu ja hakkab kihistama. Tahab silda visata ja nalja teha. Eks ma siis loomulikult müran ja kaisutan teda. Lugesin targast raamatust, et MUGULa vanused lapsed kiinduvad väga oma vanemasse ja ei naudi enam nii väga teiste seltskonda. Nii ongi. Kui mind pole siis on natuke jama. Siis on lutt suus ja ei mingit naeru ega müramist. Üks suur otsimine käib. Eks ma siis pakun talle oma armastust ja lähedust nii palju kui võimalik. Kui aus olla siis rohkem vist polegi võimalik! Olen ju 24/7 koos temaga.

Esimeste sammude ootel

Sellel kuul hakkasime MUGULaga käima beebikoolis. Seal laulame ja tantsime ja mängime pilli. MUGUL on väga rahul. Vahest lausa kilkab. Tund kestab 30 min ja langeb natuke meie tuduajaga kokku, aga seda parem uni tulebki. Olen mõelnud, et kuna ta on mul väga aktiivne ja seltsiv, siis võiks katsetada ka võimlemist ja ujumist. Samas võib olla 3 korda nädalas on lapsele liiga väsitav nö trenni teha :) No igatahes kui asjaks läheb siis järgmine aasta. Sellel aastal enam ei jõua. Varsti lähme puhkama kaugele maale. Oh, kui MUGUL vaid mõistaks mida see tähendab. Kuna ta veel ei kõnni ise, siis ma väga loodan, et järgmise kuu jooksul ta siiski hakkab kõndima. Tobe nii mõelda ja loota ma tean, aga mu arvates oleks temaga palju lihtsam nii lennukis kui ka reisil, kui ta kõnniks. Esiteks ei ole ta siis pidevalt kätega mööda maad ja teiseks ei peaks ma siis teda pidevalt tassima. Kui aus olla siis 9,5 kg on juba piisavalt raske, et oodata neid esimesi samme.
MUGUL oli esimest korda oma Nõmme vanaisa hoida. Vanaisa küll veidi pabistas alul, kuid tuli tööga toime hindele VÕRRATU . Koos käidi vannis, mängiti, vaadati TVd, joodi piima ja lõpuks ka uinuti. Minu arvates pole midagi armsamat kui see! Ma küll seda ei näinud, aga kujutan ette. Igatahes julgen nüüd iga kell MUGULa vanaisa hoolde ja homme see taas kordub mõneks tunniks.
Kikusid on ka endiselt 2 aga ma juba vaikselt otsustasin tutvustada MUGULale tavalist toitu. Kartulipuder ja hakklihakaste oli täitsa okei. Siiski eelistas ta pärast oma püreed.

Homme on taas sünnipäev ja ma väga loodan, et eelmine ei kordu!
Head ööd!