Sellel kuul hakkasime MUGULaga käima beebikoolis. Seal laulame ja tantsime ja mängime pilli. MUGUL on väga rahul. Vahest lausa kilkab. Tund kestab 30 min ja langeb natuke meie tuduajaga kokku, aga seda parem uni tulebki. Olen mõelnud, et kuna ta on mul väga aktiivne ja seltsiv, siis võiks katsetada ka võimlemist ja ujumist. Samas võib olla 3 korda nädalas on lapsele liiga väsitav nö trenni teha :) No igatahes kui asjaks läheb siis järgmine aasta. Sellel aastal enam ei jõua. Varsti lähme puhkama kaugele maale. Oh, kui MUGUL vaid mõistaks mida see tähendab. Kuna ta veel ei kõnni ise, siis ma väga loodan, et järgmise kuu jooksul ta siiski hakkab kõndima. Tobe nii mõelda ja loota ma tean, aga mu arvates oleks temaga palju lihtsam nii lennukis kui ka reisil, kui ta kõnniks. Esiteks ei ole ta siis pidevalt kätega mööda maad ja teiseks ei peaks ma siis teda pidevalt tassima. Kui aus olla siis 9,5 kg on juba piisavalt raske, et oodata neid esimesi samme.
MUGUL oli esimest korda oma Nõmme vanaisa hoida. Vanaisa küll veidi pabistas alul, kuid tuli tööga toime hindele VÕRRATU . Koos käidi vannis, mängiti, vaadati TVd, joodi piima ja lõpuks ka uinuti. Minu arvates pole midagi armsamat kui see! Ma küll seda ei näinud, aga kujutan ette. Igatahes julgen nüüd iga kell MUGULa vanaisa hoolde ja homme see taas kordub mõneks tunniks.
Kikusid on ka endiselt 2 aga ma juba vaikselt otsustasin tutvustada MUGULale tavalist toitu. Kartulipuder ja hakklihakaste oli täitsa okei. Siiski eelistas ta pärast oma püreed.
Homme on taas sünnipäev ja ma väga loodan, et eelmine ei kordu!
Head ööd!
No comments:
Post a Comment