Palju pühi ja uus aasta.

Emma esimesed Jõulud. Pühad möödusid meil tegelikult väga hästi ja täiesti ilma stressita. 24.12. olime Nõmmel kogu minu suguvõsaga. Jõuluvana käis. MUGUL jälle absoluutselt ei kartnud teda. Läks ise vapralt ja avas ukse talle ja siis kohe valjuhäälselt hakkas Jõuluvanale oma mobiili näitama. Isegi Emma oli ärkvel ja jälgis oma vanaema sülest kõike hoolega. Kõik said jälle palju kingitusi ja oli hästi vahva õhtu.






25.12. olime issi poolse suguvõsaga koos. Seal meil Jõuluvana ei käinud, aga päkapikud olid oma kotid ukse taha jätnud. Lunastasime kõik oma kingid ikkagi luuletuste ja lauludega ning veetsime taas kena õhtu kõik koos.
Järgmistel päevadel püüdsin lastemänguasjade hulgas inventuuri teha, aga ei suutnud ikkagi midagi kõrvale panna või ära viia. Kurjam varsti ikka uputab juba. Kui Emma nukumaja tahab siis see mahub ainult lae alla veel ära. :) Igatahes kingituste seas oli ka paar asja millega mul endal on täitsa põnev mängida. Võin uhkusega tõdeda, et ma olen lastega tegelenud rohkem kui kunagi varem ja kõik on õnnelikumad. Ka mina olen õnnelik!


30.12. kolisime pooleldi Nõmmele. 31.12. tulid meil kõik sõbrad sinna, et uus aasta vastu võtta. Kõik kellel on lapsed olid lastega. Kõik toidud valmistasime ka ise. Alguses oli plaan, et teeme ainult natukene süüa, kuna nii kui nii on juba palju söödud, aga lõpuks oli ikkagi laud lookas ja sõime seda kõike veel mitu päeva. Aga 31. õhtul ca 9 ajal hakkas MUGUL oksendama. Ja oksendas ja oksendas. Muutus täitsa teiseks lapseks. Istus mul rahulikult süles ja uneles. Samuel ja Heidi lasid ringi nagu vurrid, aga sellest polnud tal midagi. Sellel kellaajal lõppes ka muidugi pidu/õhtu minu jaoks. Lapse oksendamisega puutusin kokku esimest korda ja olin ausalt natuke närvis. Kogu ülejäänud õhtu ja öö istusin ja valvasin tema und, kuna ta virgus aeg-ajalt ja oksendas jälle. Ise ütles pärast, et "suur krooks tuli" :) MUGUL ja Emma magasid aastavahetuse täitsa maha. Nad ei ärganud isegi selle sõja peale üles mis õues oli kui kell sai 12. Ronan magas ka nagu nott. Järgmine päev oli suht rahulik, aga siiski tuli "suur krooks" üks kord ja ka 2.jaanuari hommikul tuli üks "krooks". Suht pikk jama! 3. jaanuar oli minu kord "krooksuda" ja 3 vastu 4ndat oli issi kord. Sealt edasi siis juba osad sugulased ja sõbrad. Meie perest pääses ainult Emma (talle ma tegin rota vastu vaktsiini...äkki aitas).Hämmastav on see, et ükski neist sõpradest kes meiega 31 olid pole nakatunud. See läks hästi.


Uus jama...MUGUL topib näppe suhu. Kirjutasin sellest juba Nublu jõulupe jutu all. No on jama. Eks sealt tuleb ju ka neid viiruseid ja mustuseid, kuna käte pesemine on meil küll suht IN aga alati on erand päevi. No siis täna käisin MUGULaga koos ja shoppasin selle laki mis teeb küüned paha maitseliseks. Suure hurraaga lasi ta ära lakkida, aga pärast ikka oli vihane ja nuttis ka. Ta muidugi ajas salaja selle purgi veel ümber ja pani keele sisse. Oh jumal, jumal seda kisa. Kõik minu süü. No ehk nüüd enam ei näpi. Õnneks on see täitsa ohutu. Igathes lugesin täna natuke ja sain teada, et teistel emmedel ka sama mure kellel uus beebi majas. Pidavat väljendama lapse ebakindlust. 1 teooria on selle närimise kohta veel ja selle selgitan ka kohe kui võimalik välja.


Emma on nii vahva. Mu väike päike! Ta jutustab hästi palju ja naeratab kogu aeg. Tal ei ole kunagi paha tuju ja endiselt pole tema nuttu veel kuulda olnud. Ta hoiab juba täitsa tugevasti pead ja üritab keerata. Soetasin beebiga võimlemise DVD ja nüüd siis harjutame hoogsalt. Alates reedest algab ka meie võimlemis kursus jälle. Emma võib vabalt tund või rohkem olla omaette ja rääkida oma voodikaruselliga või mängukaare loomadega. Mõnega neist on ta natuke riius ja mõni on jälle hästi armsaks saanud. Tema jaoks on ainult tähtis see, et sa oleksid ka seal ruumis ja no ega ma üksi ei kavatsekski teda kunagi jätta. Ja MUGUL on nii hoolitsev endiselt. Kui Emma ärkab ja natuke kääksuma hakkab siis on MUGUL momentaalselt närvis, et "tita nuttab" ja hakkab tema poole jooksma. Ka aitab ta meid mähmete vahetusel ja väga tahab lutti titale pakkuda. Emma on juba aina rohkem ja rohkem lutiga sõber ja see on hea.


Andsin järgnevad lubadused aastaks 2009:

1. Olla kordades parem ema kui ma siiani olen olnud. St. tegelen lastega 100% kui nad on ärkvel ja kodus.


2. Käin lastega 2 korda päevas õues, olenemata ilmast.


3. Avan arvuti vaid 1 kord päevas. Õhtul, siis kui lapsed juba magavad. See on kohutav mis aeg selle arvuti alla läheb.


4. Ajan ennast vormi.


5. Olen säästlikum.

Siiani on lubadustega olnud nii ja naa, kuna haigused ei olnud plaanis, aga mida ma seal väljas tuterdan või 100% lastega tegelen kui sees kõik keerab kas neil või mul. Eilsest on kõik jälle korras ja minu....MEIE...uus aasta algas. :)