Titale pai

Täna kogesin ma midagi nii armsat, et hakka või nutma. Kui siiani on MUGULal olnud suht suva kas emme kõhus on keegi või mitte ja ta pole allunud kunagi mu keelitustele, et "tee titale pai", siis täna see juhtus. Ja juhtus nii, et ma lamasin diivanil ja ta tuli täitsa ise, tõstis mu topi üles, ütles "tita pai", paitas ja siis kallistas. Pani oma kõrva minu kõhu vastu ja naeratas. Ütlesin, et tehku siis juba musi ka, aga no siis jäi ikkagi meheks ja saatis vaid õhusuudluse :) No niiiiiiiiiiiiiiiiiiiii hirmus armas.

1. september 2008

MUGULa esimene päev lasteaias. Jõudsime lasteaeda kell 9 hommikul just siis kui oli hommikusöögi aeg. Kõik lapsed pandi laua taha istuma ja pudipõlled ette. MUGUL pole sellise asjaga harjunud. Vahtis nagu ilmaimet. Loomulikult ei söönud ta ise midagi. Ei tahtnud ka siis kui ma teda toitma läksin. Siis aint vingus, et see põll talt eest ära võetaks. :) Üldiselt selle ise söömisega ongi meil kehvad lood. Osati või siis täielikult minu süü. Lihtsalt toidan teda ise. Hea ja puhas töö. Vahest ta nõuab küll ise ka lusikat aga mitte tihti ja siis ka on tagajärjed nii, et lusikal olev toit maandub sülle ennem suhu jõudmist. Aga nagu iga asjaga....kui ei harjuta ega siis ei oska ka. Eks ma siis nüüd üritan talle seda asja tutvustada. Peale sööki läksin korra ära, kuna olime unustanud sussid koju ja issi tõi need järgi. MUGUL jäi rahulikult oma luti ja lapiga sinna. Kui tagasi tulin oli just paras aeg minna õue. Olin õues koos temaga ühe tunni ja siis proovisin kauemaks ära minna. Kasvatajatega oli kokkulepe, et nad helistavad kohe kui nutt lahti ja rahustada võimatu. Tulin koju ja olin väga ärevil. Pidevalt kontrollisin kas telefon ikka on sees ja kas ikka heliseb. Ja uskuge või mitte ......ei helisenud. See tähendab, et MUGUL oli seal nõus sööma ja magama ja mängima. Kell 16.00 läksin järgi ja sain teada, et ei mingit probleemi polnud temaga olnud. Täitsa uskumatu! Läksime siis panime riidesse, tegin paar pilti ja tulime koju. Olin nii õnnelik. Ei julenud siin sellest õigel päeval kirjutada kuna kartsin ära sõnuda.

Täna oli MUGULal teine päev lasteaias ja see õnnestus ka suurepäraselt. Jätsin ta sinna kell 9 hommikul ja läksin kell 5 järgi.

Oh, kui hea oleks kui vaid nii jääks. Aga ehk jääb, kuna ta ei käi meil seal iga päev. Ainult esmaspäev, kolmapäev ja reede. Seega vahepeal jõuab kodus puhata ja emmega ka olla.

Kui aus olla siis arvasin ma, et kui laps lasteaiast tuleb on ta väga väsinud ja suurt midagi teha ei jõua. MUGUL on aga nagu tulekera siis. Jookseb ja möllab ja seletab ja itsitab. Ühesõnaga ilmselt on ta illi-kuku-pai seal ja siis kodus tuleb ja mürgeldab ennast välja. No mis seal ikka. :)

MUGULa lemmik tegevus on laulmine. Ta laulab kõikjal ja igas situatsioonis. Iga tegevusega kaasneb laul. Ootan juba kui ta päris õige laulu ära laulab. Ehk sellel aastal Jõuluvanale. Peame varsti õppima hakkama. Olen juba vaikselt meie issit ja vanavanaisa valgustanud, et ärgu nad nüüd 100% jalkameest siit oodatu. Tegu võib pigem olla hoopis toreda laulu- ja tantsumehega :)

Oma toas magamisega on asjad nii ja naa. Kuna ma olen super unemati siis ma lihtsalt ei suuda ise öösiti sada korda ärgata ja teda maha rahustada. Kusjuures see on jube keeruline, kuna ta ei rahune üldse. Seega andsin ise siin eelmisel nädalal öösiti alla ja tõin ta meie kaissu. Et ainult magada saaks. Alates üleeilsest ööst sai aga mu karikas lõpuni täis ja kuhja ma enam ootama ei jää. Nüüd on asjad nii, et MUGUL magab oma toas ja tema voodi ees on madrats koos patjade ja tekiga, kuhu ma siis öösiti ennast magama asetan kui asi hull. Tänae öö oli esimene ja pidin 2 raksu seal magama. Igatahes õnnestus see tehnika ja ärkasime alles kell 8 hommikul äratuse peale. Me kõik kolm vähemalt magasime korralikult ennast välja.

Nüüd igatahes tean ma kui suur on harjumuse jõud ja uue MUGULa panen ikka jupp maad varem vennaga ühte tuppa. Mida varem seda parem. Kui natuke sügavamalt mõelda siis on see väikese lapse elu ikka jube raske küll. Alguses harjutatakse imema lutti ja kasutama nö kaisulooma ja magama kaisus ja mida kõike veel. Ja siis juba ennem kui sa jõuad suureks meheks/naiseks kasvada on sellest kõigest heast ja armsast vaja loobuda.