Tänasel päeval elan ma koos ühe väikse MUGULAga kes on "terrible 2" ja ühe armsa roosinupuga kes on ka 2 aga kuud ja pole "terrible". Ühesõnaga kui otsite oma igavasse ellu seiklusi siis võin oma vanemat last teile laenutada.
DAY 1.
Kolmapäeval kimasime Soome. Issil on meil sinna vahest töö pärast asja ja me siis nüüd läksime kaasa. Nii kui me laeva jõudsime hakkas üks traali-vaali peale. MUGUL ainult jookseb ja mürab! Ta on super sotsiaalne. Ta läks mängutuppa ja siis igale lapsele teeb "Tsau" mõnda tervitab "ah, sau", mõnda "ah tita siin". "Tita" on tihti 2 või enam korda temast vanem. Ühesõnaga tal pole üldse vahet kas ta kedagi ennem oma elus näinud ka on või mitte. See on natuke hirmutav ka kuna kardan, et äkki läheb mõnega kaasa. Jumal tänatud, et laste jaoks on nüüd enamus kohtades mängutoad. Ma oleks muidu temaga pidanud jooksma mööda treppe. Kuigi seda pidime ka veel tegema. Õnneks oli issi ja saime nö vahetustega valves olla. Kui mängutuba üle viskas siis oli vaja jubedama vingaaliga tõmmata mänguautomaatide peale. Sealt edasi treppidele ja sealt siis kajutite vahelisi koridore mõõtma. Need on ju nagu labüründid ja sealt enam naljalt last üles ei leia. Eks siis tuli jalgadele valu anda. Ma ei saa aru kuidas ma piitspeenike ei ole? Ma olen pidevas liikumises. Täitsa arusaamatu. Õnneks oli meie laev Helsinkis just siis kui MUGULal uni tuli. Kell 13.00. Emma pidas ennast laeval ja ka hiljem üleval hindele 5+. Nii mõnus oli vaikuses sõita ja omavahel jutustada. Täitsa kvaliteetaeg minu elus hetkel. Esimene peatus oli meil Turku linnas. Siis virgusid ka lapsed ja esimene asi mis MUGUL teatas tagapingilt oli "Emme poodi" ma siis, et "varsti", ta et "emme kommi", ma, et "no ennem peame sööma" ja siis ta "kaka sisse pikis" (loe pissis püksi). APPI! Turvatool ja kõik ju märg. Tõeliselt ebamugav olukord. Ta on ju meil juba mähkmevaba ja nüüd selline jama. No egas midagi....Hesburgeri tualetis vaheatsime siis kogu kostüümi, sõime friikaid (mida ma talle üldse anda ei taha), mängisime jälle pallimeres (õnneks Soomes on absoluutselt kõikjal laste peale mõeldud...isegi bensukas) ja sõitsime edasi. Kuna Emma oli nüüd natuke tujust ära siis ma istusin koos temaga taha ja MUGUL sai issi kõrvale ette laiama. See oli totaalne viga! Õues oli juba pime ja kehva oli sõita ning MUGUL näppis absoluutselt iga nuppu mida sai. Kuidagi kavalalt manööverdab ta oma käed turvatoolis lahti ja siis annab aga minna. Issi proovis heaga ja siis ka natuke kurjemalt aga ei midagi. Lasi edasi. Siis helises issi telefon ja just sellel hetkel oli vaja MUGULal hakata oma "auto seiga" mängima (politseiauto). See teeb meeletut müra. Selle eemaldamine tähendas meeletut kisa. Ehk, et siis me seal olime nii, et issi vaevu kuulis mida talt küsiti ja MUGUL tsillis omas maailmas. Kell 17.30 jõudsime Raumale. Ennem korterisse minekut käisime sõprade juurest läbi. Neid polnud veel kodus aga me saime sisse ja ootasime 15 min kuni nad saabusid. MUGUL oli teinud selle ajaga juba põhjaliku inventuuri perepoja mänguasjadega. Ütleme nii, et kui ennem oli tuba korras, siis nüüd enam polnud. Hakkasin siis koristama. Perepoeg kes on 1,5 aastame Tomas on oma ema ja isa jutu järgi väga aktiivne ja püsimatu. Peale seda kui nad meie MUGULaga kõik need päevad veetsid võtsid nad oma kukununnu pärast sõnad tagasi. Nad lihtsalt vahtisid ja imestasid. Isega Tomas oli üllatunud kui eestlasest tornaadot kohtas ja oli peaaegu koguaeg vait.
Õnneks oli MUGUL õhtuks nii väsinud, et uinus kohe. Palju aitas kindlasti kaasa ka see, et magada sai meie kaisus. Ja nüüd kõige tähtsam uudis. Emma otsustas siiski anda mulle mõne vaba tunni õhtul ja uinub koos vennaga ca 9 õhtul. See on lihtsalt super!
DAY 2.
Hommik algab Emmal 7.30. Seni kuni me kahekesi üleval oleme naudime teineteist. Emmal on hommikul nii hea tuju. Ta naeratab nii palju ja on juba koogama hakanud. Siis me seal palja pepuga siputades räägime kõik jutud ära. MUGUL ärkab vahest ka siis, vahest 30 min pärast ja vahest veel hiljem. Hommikud on ka temal rõõmsad ja rahulikud. Siis on aega uimerdada. Esimese asjana on vaja kontrollida kas "piku" (päkapikk) on käinud. Kuna meil sussi kaasas polnud siis panime saapa aknale ja piku pani sinna õhtul ühe kommi. MUGUL ei leidnud seda ja tuli mu juurde "tihi, ei ole piku kommi". Ma siis, et "vaata ikka korralikult". Siis keeras saapa tagurpidi ja komm kukkus välja. Oi seda rõõmu! Meie Emmaga saime sellest osa ja siis läks ta oma rõõmu ka magava issiga jagama. Issand kui armas ta ikka on! Hommikul on tal aega ka "vennale pai" teha. Miski pärast on ta otsustanud, et Emma on venna. Ma pidevalt parandan, et õde. Siis kordab järgi aga eksib järgmine kord jälle.
Kui me söödud ja riidesse saime siis issi viis meid Tomase juurde jälle mängima. Tomase emme oli kõik päevad endal vabaks jätnud, et meiega tegeleda ja oli suht üllatunud kui kuulis, et ma ei tahagi midagi teha, ega kuhugi minna kuna mul on 2 last kaasas. Aga no tõesti....kodus on ju lihtsam. Leppisime siis kokku, et laupäeval lähme ja pojad jäävad issidega. Tol päeval aga käisime lastega pargis mängimas ja pärast läksimegi koju lõunaunele. Ma magasin ka. 3 h põõnasime kõik kolmekesi. Nii mõnus oli. Peale und rüüstas MUGUL veel Tomase mänguasju ja kodu, hüppas diivanil ja Tomase isa peal, sõi tühjaks Tomase Jõulukalendri ja kustutas ära kõik küünlad mis põlesid ning plaksutas endale. "Emme tuli puhut!" Õhtul tuli jälle hea uni. Ja Emmal ka.
DAY 3.Läksime jälle Tomase juurde ja mõtlesin, et nui neljaks lähme ikka linna, et mis me passime siin. Mõeldud tehtud. Emma panin kõhukotti, et käed oleks vabad (meil käru ei mahtunudki Eestis üldse autosse ja jäi koju) MUGULaga toimetama. MUGUL on kõva poodleja. Nii kui autost väljusime oli MUGULal kohe vaja sinna samma poodi minna mis meil nina ees oli. Mingi suvaline riiete pood ja kuna ma ei tahtnud sinna minna siis hakkas ta röökima "sinna poodi ja sinna poodi". APPI! Rääkisin ta ümber, et lähme ikka teise. Kuna ta siis otsustas sada korda ümber kas ta tahab pissida või mitte siis ma olin juba higine. Olin koguaeg valmis kuhugi sisse hüppama. 50 m pärast ei viitsinud ta enam kõndida ja hakkas sülle nõudma. Proovisin selgitada, et emmel on Emma süles ja suur kott ja ma lihtsalt ei suuda teda ka võtta. Siis ta protesteeris ja hakkas nö süldistama ennast. Et vältida märgumist ja porist olukorda võtsin ta sülle. Nagu koormaeesel. Ühtegi poodi polnud veel jõudnud. Olime enam-vähem parklas veel. Otsustasin, et ma ei viisti ega taha enam sellest linnas olemisest midagi kuulda ega näha ja teatasin Tomase emmele, et läki hoopis kohvikusse. Kohvikus oli vaateaknal Jõuluvana. Mingi elektriline kes lehvitas. MUGUL siis juba tänaval viipas vanale ja sees pidi koguaeg ta kõrval olema. Kuna mingid soome naised istusid selle Jõuluvana juures lauas siis me sinna kohta ei saanud ja istusime teises kohviku otsas. Kui aus olla siis ma lasin lihtsalt MUGULal seal olla ja jälgisin lihtsalt, et ta välja ei läheks. Kuna Emma oli mul kõhukotiga jaki peal siis istusin seal nagu kubujuss. Ei viitsinud teda äratada ja pealegi mul polnud teda kuhugi panna ka. Oleks ta veel seal karjuma hakanud... Kui kohvi joodud ja kook söödud hakkasid poisid sealse kohviku kappe mööda käima ja sahtleid avama. Otsustasime, et lahkume. Kõrval lauas istus noormees kellel ilmselt kadus igasugune laste saamise isu ära kui ta nägi mind ja mu elu :) Kui kohvikust väljusime ja Jõuluvanale veel viipasime läbi klaasi avastasin, et MUGUL oli ära söönud selle kohviku aknakaunistused. Seal rippusid südamekujulised piparkoogid aga nüüd on neist järel vaid riismed ja mõned poolikud südamed. Seda ta seal hüüdis koguaeg, et "emme kipis" (küpsis). Ma ei viitsinud ennast liigutada. Igatahes see seik oli mu arvates päris naljakas ja naersime kohe Tomase emmega mõnuga. Edasi läks päev nii nagu eelminegi, aga lõppes suure saunatamisega sõprade pool. Kuna meil vanni kodus pole siis MUGUL nautis nende saunas olevat mullivanni ikka nö kogu raha eest. Saatsin ta issiga sinna ja ise lobisesin Emmaga. Ta vaeseke saab nii vähe tähelepanu kuna suurem vend röövib kogu show ja minu energia. Kui me lõpuks MUGULa vannist välja saime läksime koju tuttu. Uinusin mõttega, et homme on vaba päev. MUGUL jääb issiga ja ma lähen Emmaga teise linna (Porisse) shoppama. Issi lubas MUGULaga midagi siis teha.
DAY 4
Hommikul ärgates selgus, et issil on plaanid muutunud ja ta ei saa MUGULaga olla. Dziisus kraist! Ma olin seda päeva nii kaua oodanud ja nüüd nii. Mõtlesin siis, et nii kõva mutt olen küll, et lähen ikkagi. Laenasin Tomase kergkäru MUGULa jaoks ja läksin siis jälle kahe lapsega. MUGUL istub hea meelega kärus aga ega ta ei viitsi ilmtingimata käija neis poodides kus mina ja siis on siuke pidev ving üleval. Et seda lärmi vaigistada olin ma sunnitud talle kommi andma. See on MUGULa doping. Ma vihkan, et see nii on aga no vahest on muud moodi võimatu. Ja no saaks ta siis aru, et kui ma ütlen, et ma annan siis ma annan ka ja pole enam vaja küsida. Ta paneb aga kogu vingaaliga "EMME KOMMI". Krahmasin siis H&Mist asjad mida tahtsin/oli vaja ja tegin minekut. Oleks tahtnud palju rohkem vaadata. Emma ei saanudki midagi. MUGUL sai aga ilusaid asju küll. Emmaga on see jama lugu meil, et kuna ta on suht suur tüdruk, siis ta kannab juba 62cm asju aga tundub, et ka need on juba kitsad. Ehk, et ma ei taha midagi väga palju osta ennem kui mõni suurus oleks natuke püsivam. 62 alles 2 nädalat tagasi sai parajaks ja juba väike. Pooled asjad pole selgagi saanud. Peale seda poodi vihastas MUGUL totaalselt kuna ma keeldusin oma kahe lapse, käru ja kottidega eskalaatoriga sõitma minema. Selle solvumise tulemusena viskas ta oma saapad jalast ära. Ma lubasin, et kui ta on hea laps ja laseb emmel natuke asju vaadata siis ma ostan talle trelli. See on ta suur unistus. Kuna Emma ärkas siis läksin ema-laps tuppa teda toitma ja toimetama. MUGUL uuris seni mis seal toas on. Seal meenus mulle, et Emmal on ju täna 2 kuu sünnipäev. Hea, et üldse meenus. Sealt lahkudes oli kohe me nina ees mänguasjapood. Nii kavalad on ikka kaupmehed. Teevad keldrisse ema-laps toa kõrvale kohe mäguasja poe. No sai MUGUL siis oma trelli sealt. Olin blond ja arvasin, et see aitab. Tühjagi! Jonn jätkus. Trellist oli küll rõõmu aga kommi oleks veel tahnud ja ma ei tea mida. See kuramuse käruloks oli ka mega ebamugav. Mu arvates ta esimesed rattad mitte ei veerenud aga lohisesid ees. LOOBUSIN! Üritus oli juba eos hukule määratud. Järgmised tund aega seisin nagu vapper tinasõdur kohas kus me Tomase emmega pidime kohtuma (tema oli ilma lapseta) ja toitsin MUGULat kommidega. Üks töötaja seal kaubamajas küsis kas mul on palav. Mõtlesin, et mõrvan ta. Mul olid kõik asjad sel hetkel. Totaalne kopp. Ma olin meie issi peale ka nii pahane, et jaotasin juba mõttes me maist vara kaheks. Ma tahtsin koju ja kohe! Helistasin issile ja teatasin, et ta muudku me pilet tänaseks kuna me lahkume. Koju jõudes ma andsin talle lapsed ja läksin dushi alla. Teatasin mis see asi talle kõik maksma läks...trell ja jutud...ning võtsin ühe kosutava dushi. Õhk hõrenes ja me ei lahkunudki tol õhtul.
Õhtul läks issi MUGULaga jäähokit vaatama ja meie Emmaga kohvikusse tema sünnat tähistama. Nautisin momenti. Ostsin ennem poest ikka küünlad ka ja panin tordilõigule põlema. Nii ilus oli kõik. Selgus, et ka jäähoki ei huvita MUGULat ja palju mõnusam on mööda treppe üles alla käija. Turvamehed tassisid siis teda issile muudki tagasi. MUGUL oli aga selles suhtes kift olnud, et kui värav tuli ja rahvas rõkkas siis ta röökis ka kaasa. Olla kogu kerest värisenud. Nii hinge võttis. Plaksutas kui vaja jne.
DAY 5
Ärkasime, sõime ja lahkusime. Turkus peatusime Ikeas. Olin arvestanud, et seal on lastetuba ja MUGUL saab seal mängida seni kuni me asju vaatame. Ühed sõbrad olid andnud tellimuse sisse ja no mulle ka meeldib seal luusida:) Aga no arvestades minu õnne, võeti sinna tuppa lapsi alates 3 eluaastast. Mõtlesin valetada, et ta on 3, aga no vaevalt et see läbi oleks läinud. Õnneks täna oli issi ka meiega. Tsenaarium oli aga kõik sama. MUGUL karjus "VEEL KOMMI, EMME KOMMI" ja me proovisime siis joosta läbi selle kaubamaja krabades lennult asju mida vaja. Lasteosakonnas peatusime pikemalt ja lasin seal MUGULal asju testida. Otsustasime, et lõunatame seal aga vahetustega. Nii on kergem. Lasin issi sööma kuna tahtsin seal lasteosakonnas ringi luusida. Alguses oli kõik ilus aga siis viskas ära kui ma pidin ikkagi teise osakonda MUGULale järgi jooksma Emma jäkke kõhukotiga süles. Raju tüüp ma ütlen. Käru peale istudes hakkas nutma, et tema ei taha ja saapaid ka ei taha. Oi mul sai mõõt täis! Teatasin issile, et mina süüa ei taha ja ta söögu ära ja lahkume. Isegi kahekesi oli raske. Tegime esimeses bensukas peatuse, et ma saaks mingi söögi võtta ja Emmat toita. Seal oli jälle õnneks lasteala ja MUGUL siis toimetas seal. Emma kakas 2 korda selle aja jooksul püksi mis me seal olime ja mul oli siis vastavalt vaja 2 korda temaga toimetada. Kasutasime inva tualetti selleks. Seal oli mähmimislaud. Viimasel korral tuli MUGUL ka koos issiga kaasa kuna poiss tahtis pissida. Järsku oli keegi töötaja paanikas häälega ukse taga ja küsib kas ta saaks sisse. Issi vastab kohe, et "ei saa". Ma, et "no tee ikka lahti", et mis siis on nüüd. Selgus, et neil oli häire peale läinud, et seal inva tualetis juhtus justkui midagi. Issand jumal M U G U L! Ta oli seal selle häire nupu sisse lükanud. APPI...dziisus kraist superstaar! Tegime näo nagu me ei teaks midagi. Kogu see kohvik ja bensukas undas vastikut vilet. Palju õnne neile kes sõid. 3 töötajat käis vaatamas, et ei tea kas lühis või mis. Nad ei saanud seda maha. Emma otsustas ka röökima hakata. Ideaalne ajastus. Astusin sealt sirge seljaga välja, otse autosse ja sõitsime tuimalt ära. Mina sõitsin ja teised kõik magasid. Mul ei ole lihtsalt sõnu!
Laevas kordus kõik see mis minnes. Meeletu möll.
Õhtune uinumine oli puhas põrgu, kuna nii hea oli ju emme-issi kaisus tududa ja miks nüüd peab oma voodis olema. Aga õnnestus ikka mul oma sõna maksma panna ja nüüd nad magavad nagu väiksed inglikesd üleval ning mul on aega asjad kodus jälle korda panna. No küll on ikka hea kodus olla. Ma ausõna ei lähe enam kahe lapsega üksi mitte kuhugi peale sellist kogemust. Istun nüüdsest elulõpuni kodus.
Emma istus väga vapralt kogu kontserti minu süles ja nautis väga. Alles siis kui laulud otsa said ja Jõuluvana tuli otsustas ta silma kinni lasta. MUGUL Jõuluvana ei kartnud üldse, kuigi ma olin arvanud, et kardab. Oli kohe esireas, et ei tea kas saab kommi või? 
Muuseas lastehoius olid kõik lapsed avaldanud oma soovid Jõuluvananale ja MUGUL tahtis kommi ja muna :) Päris naljakas! Ma arvan, et muna on üllatusmuna, aga mine tea. 
