Palju uut juuni kuus

Lõpuks ometi leian aega natuke ka kirjutada. Issi paneb MUGULat täna tuttu ja ma naudin enesega olemist. Kuulen, et teises toas käib mürgel. Issi mürab lapsega. No vaatame siis millal see tudu sedasi tuleb :)

Oeh, palju on vahepeal juhtunud.

Oleme juba alates 1. juunist elanud uues kodus. Kõik käis nii äkki. Asjad sai kokku pakitud kahe päevaga ja lahti sama kiiresti. Pärast oli ikka toss täitsa valjas. Kasutasin muidugi sugulaste abi MUGULa hoidmisel. Tõesti kõike korraga ei jõua. Ning siis lõpuks saabus see päev kus ma ei liigutanud lillegi ja tegelesin 100% MUGULaga. Mõnus oli. Tagasivaadates tundus justkui ma oleks ilma lapseta eelnevad 4 päeva olnud. Nägin teda vaid siis kui süüa oli vaja. Ta on nii super vahva! Ta on nii super õnnelik, kui ma tema poole vaatan...muud tal nagu vaja polekski. Vahest mõtlen, et kas minu armastus tema vastu on liiga suur? Kui suur on liiga suur?

Saime ka juurde 2 uut sõpra. 30.05 sündis Heidi ja nädal hiljem üks poiss kellel nime veel ei ole :) Igatahes oleme nende üle väga rõõmsad.

Käisime ka uue ja väga tähtsa restoraani avamisel. MUGUL pidas ennast ilusti ja eeskujulikult üleval kuni ta ärkas oma väiksest unest ja ei näinud selles ruumis kedagi. Oi, kui kurb ta siis oli. Ja minu süda hüppas rinnust välja kui teda kõõksuvalt nutmas nägin. Elu õpetas ka mind tol päeval....kus oli mu beebimonitor? Korralikult maha teda mul enam ei õnnestunudki rahustada ja me pidime sellelt ürituselt lahkuma ennem lõppu. Alles siis kui me kolmekesi oma koju jõudsime oli ta nagu väike päike. Jutustas ja lagistas naerda. Tõestus sellest kui väike on väikse inimese "circle of trust".

Nüüd siis aga naudime oma uut kodu ja võitleme taas nohuga. Arst määras MUGULale 10 korda ujumist, kuna jalad on toonuses. Saime 2 korda käija ja kõik....enam mina oma last ujuma ei vii. Tal on selgelt külm seal. Kõik peaks justkui spets olema, aga MUGULal on külm. Viimane kord oli keegi mõttehiiglane seal veel akna ka lahti jätnud ... seda paraku märkasin alles lahkudes. Eesmärk on Jaanipäevaks terveks saada kuna siis on taas ees sõit Soome sõprade juurde.

MUGUL hakkas juba ka käputama ning ennast õõtsutama ja ka lennukit tegema . Täna tõmbas ennast esimest korda poolde tuppa käte abil. Üht muna oli vaja kangesti taga ajada. Seega tundub mulle, et naudime viimaseid päevi liikumatust.

Lõpetuseks veel laste planeerimis oskusest. Minu hea sõbranna laps otsustas just sellel päeval haigeks jääda kui oli ees üks oodatud üritus ja minu MUGUL otsustas just täna, et ta tahab veel süüa ega kavatsegi issiga magama jääda. Nii palju siis kohustuste jagamisest. Isegi kui me ise väga tahame on kellegil veelgi paremad ideed :)

C´EST LA VIE