Üldiselt sai MUGUL kõigi kaasreisijate käest pidevalt kiita. Nimelt mis seal salata kui sa ikka oma väikese lapsega puhkuselennule sisened siis on nii mõnigi pilk sind pinksalt jälgimas, et noh kuhu sa nüüd oma vääksuva väänikuga istud. Kõik kardavad, et seda lendu ja hilisemat
transfeeri hotelli saadab üks hirmus lapsekisa. Aga kõigi üllatuseks pole MUGUL sugugi kisaja laps ja juba harjunud reisima. Hiljem siis kõik imestasid, et kuidas on võimalik reisida aastase lapsega samas lennukis ja bussis kuulmata kordagi tema nuttu või protesti. No vot meie MUGULaga on. Ilmselt ma ei reisiks temaga kui nii ei oleks. Aga vaatama sellele oli meil endil seal reisil ikkagi päris raske. Kui laps on üle aastane ja jalad all, siis on ikka karm reaalsus see, et puhkus ei ole puhkus koos temaga. Seega otsustasime, et järgmised reisid teeme kahekesi ja MUGUL jääb koju oma sugulasi lõbustama. Nüüd on juba käidud ka....soojas ja külmas ja city-break´il. Lisasin siia lõppu ka nüüd ühe korraliku suusa beebi pildi. Õhtune kraanikausivann koos Jäägermeistriga :)
Kogu ülejäänud kuu oleme olnud absoluutselt kodused, kuna meil on hetkel pere peale ainult üks auto ja see teeb liiklemise raskeks. Aga mis seal ikka. Nii palju kui võimalik käime väljas ja kutsume inimesi endale külla. Olen ikka MUGULale rääkinud, et kui meil jälle rattad all (äkki juba järgmine nädal) siis põrutame kuhu iganes süda lustib :)
2 comments:
Mugul tundub jah imelaps olevat, et temaga nii rahulikult reisida saab. Muidu on ju lennukites-busside tõsine piin, kui mõni pisik kaasas. Aga kui nad on hea käitumisega, on ka kaasreisijail neist vaid puhas rõõm:)
Selles mõttes küll kadestamisväärne haruldus:)
Hello. This post is likeable, and your blog is very interesting, congratulations :-). I will add in my blogroll =). If possible gives a last there on my blog, it is about the GPS, I hope you enjoy. The address is http://gps-brasil.blogspot.com. A hug.
Post a Comment