Auto hull

MUGUL talus meie lahusolekut suurepäraselt, ega nutnud kordagi. Vähemalt nii need sugulased siin rääkisid. Huvitaval kombel ei olnud ta ka väga jonnine kui taaskohtusime. Pigem ronib aina tihemini sülle ja kallistab. Kallistused muutuvad iga päevaga aina tugevamaks ja see on äärmiselt armas. Ikka tugevasti kaela ümbert kinni.

Uusi sõnu on meil päris palju juurde tulnud. Esiteks on ta hakanud ütlema/küsima "AH" ja nii iga asja peale. Omamoodi on see päris koomiline kuna ta nägu on täitsa ´AH´i nägu seal juures. Ka on lisandunud "OKEI", auto on "PII-PII", "KUKKUS", "KATKI", "KINNI", "MAMMA", "KUUM" jne. Aina paremini ja meelsamini kordab ta sõnu järgi. Ikka proovib korrata kui palud :)

Ostsime MUGULale jalgratta. Kolmeka! Sellise mida saab tagant lükata ja ise juhtida. Ta on super tähtis kui sellega sõidab. Kui ta just ei põrista sõitmis häält siis laulab valju häälega. Väga nõudliku häälega nõuab ta ka turvavöö sulgemist ennem rattaga sõitmist. See teeb mulle muidugi rõõmu. Mõtlesin, et järgmisena ostan kiivri ja harjutan selle kandmise ka juba sisse.

Väga suur lemmik on auto....päris suur sõiduauto. See päästab iga olukorra. Kui tuju paha või miskit muud huvitavat teha pole siis lähme ja istume autos ja mängime seal kõigi nuppudega. Imeliselt teab ta kuhu käib võti ... õnneks me autol võtit vaja ei ole. Sinna auku ta topib siis hetkel koduvõtmeid:) Roolib suure innuga samal ajal endal jalad mööda seljatuge ülesronimas. Vahepeal proovib käigukangi sikutada. Ja siis paneb ikka muusika ka mängima. Ega ilma muusikata ongi ju igav sõita. See mäng võib meil vabalt kesta tunni, kuid kahjuks ma tavaliselt ei viitsi nii kaua ise autos istuda. :) Igatahes pole kordagi veel laps sellest ära tüdinenud. Muudkui aga "Pii-Pii ja pii-pii"!

MUGUL nr 2 saadab juba üle kuu meile endast signaale. Need signaalid lähevad aina tormakamaks ja jõulisemaks ja vahest ma mõtlen, et kui ta nüüd peale sündi ka nii aktiivne on siis küll ei oska midagi kosta me elu kohta. Nt täna öösel ta vist ainult tantsis. Minu mäletamist mööda vaikust polnud :) Issi nägi täna ka juba kõhupealt ära tema mürgeldamise. Ma proovin mõelda ka juba MUGUL nr 2 nime peale. Kahjuks siiani pole meil issiga suutnud midagi otsustada, kuna minu kauaaegne lemmiknimi talle ei kõlba ja tema suht huupi pakutud nimi ei sobi teps mitte mulle. Aga aega ju on veel. Sünnini 4 kuud ja nimeni max 5 :) Meile on nüüd juba 3 korda kinnitatud, et tüdruk. Ükski arst pole jätnud miskit võimalust selles kahelda kuna nende vastus on olnud raudkindel. Eks siis elame ja näeme. Loomulikult loodan ma ise sama, kuna enam ju ideaalsem olla ei saakski. Igatahes reisilt ostsin ma juba palju roosasid asju ja kleite, mitme hooaja trikood ja kuldsed kingad kividega :) Kangesti oleks neid kasutada vaja!

MUGULale räägin ka juba, et emme kõhus on tita ja luban pai teha. Ta muidugi vaatab mu kõhtu ja naerab. Pole veel pai teinud. Titat pole ju näha! :) Muidu teiste titadega on MUGUL väga armas. Muudkui kallistab ja musitab, pakub lutti ja istub ning imetleb. Lööma pole veel hakanud. Ootan kangesti, et saaks juba lastetuba kujundama hakata. See meil suvel plaanis. Teen sellest kohe toa nii poisile kui ka tüdrukule. Lastel jääb nii väike vanusevahe, et neil on paras koos ühes toas üleskasvada.