September

MUGUL räägib "Emme, ma nüüd tean kuidas titad tulevad. Kui sa sööd hästi palju siis nad sellest söögist tulevadki sulle kõhtu!" Jumal tänatud, et selle asjaga siis nüüd mõneks ajaks rahu on majas :)

September on meil olnud suurte muutuste kuu. Nimelt läksin mina ülikooli ja Emma lasteaeda. Oleme saanud siiani suurepäraselt hakkama ja keegi pole pidanud kannatama uue süsteemi tõttu. MUGUL ja Emma käivad väga hea meelega lasteaias ja mina koolis. Emma on suur lasteaia fänn. Igal hommikul läheb suure rõõmuga ja nagu täna perevestlusel selgus, tunneb ta ennast seal suurepäraselt. Võimleb, laulab, voolib, kleebib, sööb, magab, mängib jne. MUGUL on maru armas suur vend. Kuna neil on ühised õpetajad lasteaias siis ta pidevalt kontrollib mida Emmaga tehakse. Näiteks uurist ta liikumis õpetaja käest, kas ta teeb Emmaga ka samu harjutusi. Kui kuulis, et jah, siis teatas "väga hea, siis saame koos kodus harjutada!" :) Ka pidi ta käima suvalisel hetkel Emma rühmas kontrollimas mis Emma teeb. Emma omakorda on alati esimene õues ja kohe jooksuga MUGULa rühma akna taha vaatama millal venna juba tuleb. Ja kui vennat näha pole, siis ta kangutab ukse lahti ja astub sisse. Kui kedagi rühmas pole, siis võtab jalanõud ära ja läheb venna kapi juurde ootama. Kasvatajatel on temaga tükk tegemist, et sealt kätte saada.
Potitamine on endiselt väga OUT! Ta keeldub ja kõik. Häda nr 1 tuleb märkamatult, aga häda nr 2 tegemiseks läheb ta peitu. Kui ma ta siis sealt peidust taban on ta vihane ja käsib mul minema minna. Sama pidi ta ka kasvatajatega tegema. Häda talle püksi ka jätta ei saa, kuna ta hakkab pükse automaatselt maha kiskuma. Ja see ei ole äge! Täna otsustasime kõik koos, et hommsest on ilma mähkmeta lasteaias ja ka kodus. Ehk saame hakkama. Magades ta igatahes enam ei toimeta, seega peaks ta nagu valmis olema. No näis siis. Täna teatas MUGUL kui me lasteaiast koju sõitsime, et ta ei taha, et Emma enam tema lasteaeda tuleb. Küsisin, et miks ja vastus oli "Lihtsalt noh!" Kõva mees!
Emma kõige kõige lemmikum tegevus on huulte värvimine, nätsu närimine ja küünte lakkimine. Ta varastab igal võimalikul momendil kuskilt mu koti ja kukub ennast meikima. Nätsu ta närida ei oska, neelab alla. Küüsi ma enam endal lakkida ei saa kui tema nähtavuses on. "Kaaaa, kaaaa!" Juuksuris käisime ka Emmaga. Nii ilus soeng on tal nüüd.
MUGUL hakkas käima jalgpallis. Mina delegeerisin selle hobi kohe automaatselt issile, seega mina seal trennis käinud ei ole ega plaani ka lähiajal minna. Las mehed ise toimetavad. Trenn ise on Martin Reimi Jalgpallikoolis ja nagu ma aru saan, siis MUGUL natuke isegi juba tonkab kuidas see mäng käib. Vahest küll pidavat lööma oma väravasse ja rõõmustama, aga no pole hullu ma arvan. Mõni laps pidi trennis hoopis laulma või värava otsas kõõluma. Samas mis need kolmesed siis tegema peaks? Triblama nagu Beckham või?
Viimase nädalavahetuse veetsime pere ja sõpradega Saaremaal rallil. Elasime issile kaasa ja ma ausõna väidan, et Emma on kõige suurem fänn üldse. Tema mokk on ikka väga viltu kui raja äärest lahkume. Ma igatahes loodan, et ta valib mõne naiselikuma hobi tulevikus. Moment on küll kahtlane kõik. Seoses selle ralliga ütlen ka kohe ära, et nii väikeste lastega (ja väiksematega ka) saab küll kõikjal käia, aga kas peab? Kohati on see ikka jube mõtetu. Nt ühe katse vaatamise ajaks olime me suutnud ennast panna lõksu ja pidime ära ootama kõik 140 rallikat, et oma autoni tagasi jõuda. Nimelt see ainus tee mida pidi me olime tulnud oli nüüd ralli jaoks avatud ja meile suletud. Oh jama. Otsustasime siis mingil hetkel, et me teame enam-vähem kus ilmakaares meie auto on ja kalpsame aga siit kadakate vahelt otse välja. Oi kui vale otsus! Jah me jõudsime oma autoni ennem kui 140nes auto oli oma tee läbinud aga see oli ka paras Erna retk. Tulime läbi soo ja paksu paksu metsa, paksu kadaks metsa ka veel ja siis läbi sellise heina, et MUGULA pea ka välja ei paistnud. Ühesõnaga mul oli lastest nii hirmus kahju. Nad olid väsinud ja ei jaksanud enam kõndida, aga kahte ma sülle ka ei jaksa võtta kui ma ei tea kas järgmine samm on 50 cm madalamale kui eelmine jne. Kui me lõpuks autosse jõudsime siis nägime välja nagu Voitkad ja ma needsin seda kogu päeva maa alla. Järgmised korrad valime veidi mugavamad olud :)

MUGUL räägib Emmaga ennem uinumist "Emma oota ma korra kuulan kas su süda tuksub...(paneb kõrva vastu Emmat ja kuulatab)...väga ilusti tuksub! Tead, ma armastan sind väga palju mu kallis Emmake!"