Nüüd on kirjutamisega jäänud päris pikk vahe, aga pühad olid ju ja tegemist küllaga. Pealegi ma pole ikka veel väsinud vaatamast ja imetlemast oma väikest väänikut. No uskumatu ikka kui armas võib üks tegelane olla. Ma vaatan teda isegi siis kui ta magab. Kõik need näod ja emotsioonid on siis nii siirad ja vahetud. Need naeratused mida ta teeb siis kui kõht täis ja uni peal ja no ma võiksingi siin nüüd edasi jaurama jääda kõigest mida ma imetlen ja näen.
2007 tuli koduselt. Meil olid külalised ja toimus suur sööma ja TV vaatamine. Väga vahva oli. Mina ja MUGUL veetsime muidugi enamus aega kahekesi teises toas. Beebi ikkagi tajub kui on rohkem rahvast majas ja võõraid lõhnu ning nägusid. Ma olen ikka täitsa kindel selles. Seega vajas ta ka rohkem minuga kahekesi olemist ja mul polnud selle vastu küll mitte midagi. Siis kui õues algas nö "sõda", magas meie MUGUL emme-issi voodis õntsat und ja paugutamine teda ei morjendanud üldse.
Veel tahan ma ära mainida, et kui ma siin bloggi kirjutamist alustasin siis teatasin, et päkapikkudesse tuleb uskuda ja näete ma uskusin ja nad tulid ja täitsid mu soovi. Nüüd oli mu Uus Aasta soov, et MUGULa nabaväät ära tuleks ja uskuge või mitte juba ennem kukke 1.01.2007. oli see ära. :) Ühesõnaga minu soov läks täide. Ise mõtlen, et alati räägitakse kuidas oma soove ei tohi kõva häälega välja öelda, et siis need ei täitu. Ma neist kahest soovist rääkisin alati kõigile ja näe....läksid täide. So....go figure! :)
No comments:
Post a Comment