Nii. Pühad peetud ja taas argipäev! Pool eelmist nädalat veetsime Nõmmel minu vanemate juures, kuna issi oli meil Taanis ja ma ei tahtnud nukralt siin kodus kah olla. Vanaema ja vanaisa olid muidugi hästi õnnelikud, et MUGUL neid oma pika kohalolekuga õnnistas. Mina olin ka väga õnnelik...kasutasin korduvalt juhust olla omaette ja lasta kellegil teisel lapsega tegeleda. Mõnus oli! Üle pika aja sain ma Eesti Ekspressi lugeda neljapäeval (siis kui ta ilmub) mitte 2 või 3 nädala pärast :) Kasutasin ka võimalust käija natuke kaubanduses ilma kellegita. See osutus muidugi veaks ja suureks stressiks mulle. Olen MUGULAga nii ära harjunud, et jooksin ummisjalu poest poodi ja ei suutnud midagi korda saata. Paaniliselt vaatasin telefoni, et ega ema mulle juba paanikaga ei helista. Loomulikult seda ei juhtunud ja kõik oli absoluutselt korras kui ma tagasi läksin (jooksin). MUGUL oli isegi ilusti lutipudelist piima joonud. Huvitav, et sellistel hetkedel ei meenu fakt, et minu ema on ka ju EMA ja teab väga hästi kuidas lapsega käituda.
Täna võtsin üle pika aja taas aja maha üheks tunniks ja lihtsalt vaatasin teda kui ta ennast lõunaunele pusserdas ja kuidas ta õndsas rahus pärast magas. Ülim rahu! See oli maailma kõige ilusam vaatemäng.
Meil on MUGULaga absoluutne teineteise mõistmine. Ta teab täpselt mida ta tegema peab, et ma tema soovist või murest aru saaks. Üldiselt olen ma seda sorti ema, et teen mida iganes, et mu laps oleks õnnelik. Vanasti vaatasin veidi altkulmu inimesi, kes avalikus kohas oma lapsega sodi-pudi keeles vestlesid ja igasugu imelike liigutusi tegid. Nüüd olen ise kloun valmis! Täna olin äärepealt keel suust väljas puristama hakkamas kui avastasin, et polegi oma kodus. Oh jummel küll. Ja igasugu ütlemised ja liigutused...kõik on muutunud. Igatahes tean ma täpselt kuidas oma kallist pojakest ideaalselt lõbustada.
Näen kuidas ta päev päevalt aina rohkem minusse kiindub. Ja seda juttu ei räägi ma siin enda ego upitamiseks. Näen kuidas ta rõõmustab kui ma temaga tegelen või samas ruumis viibin. Näen kuidas teda vastupidine kurvastab. Näen kuidas ta püüab mu tähelepanu võita ja kuidas ta mind lõputult uurib. Näen kuidas ta naudub kui ma talle põsele musi teen ja ta varbaid ikka ja jälle üle loen. Talle meeldib oma sõrmekestega mu nägu uurida. Ta kuulab tähelepanelikult mis ma talle räägin ja siis ka vastab. Me oleme absoluutselt ühel lainel! Ja see on maailma parim laine :)
No comments:
Post a Comment