Lapsed kasvavad kiiresti! Usu või ära usu aga oma silm on kuningas. Nüüd on siis nii, et enam ei taha ta sugugi oma väikesesse vanni ära mahtuda. No ta põhimõtteliselt mahub aga siis kui siputab käib pea kolks ja kolks vastu plastmassist vanni seina. Seega otsusatsin katsetada suurt vanni. Lasin vee sisse ja läksin sinna ise koos temaga. Oi! Nii rõõmsat poissi annab otsida. Ta oli sillas. Algul ei saanud aru kuidas nii palju ruumi on ja kuidas ta kõhuli on vee sees, aga harjus uue olukorraga ruttu ja isegi liiga hästi. Vann tehtud oli vaja välja minna ja oma tavapärased toimetused ära teha. MUGUL üllatas meid siis suure solvunud nutuga. Mokk rullis ja pisarad väljas. No ta oli nii solvunud, et see mõnu katkestati. Streikis isegi söömisega. Lubasin talle, et nüüd käime siis 2x nädalals suures vannis, 1x saunas ja ülejäänud õhtud väikses vannis. Täna on jälle suure vanni päev. Eks siis näis mis ta täna asjast arvab.
Alates tänasest on ta ka hakanud pidama pikemaid vahesid magamisel. Tema jaoks pole enam probleem olla üleval 2 tundi ja veel rohkemgi järjest. Kahtlustan, et see ei ole ainult tänase päeva nali. Nii nüüd vist jääbki. Teadsin, et see päev millal ma pean hakkama aina rohkem ja rohkem endast andma on kohe kohe siin, aga ikkagi on kuidagi harjumatu. Vaja nüüd hakata mänge välja mõtlema. Mõnes mõttes ootan juba aega kus ta hakkab vankris istuma. Viin ta siis kohe loomaaeda. Miski pärast arvan, et seal talle meeldiks. Pealegi tahan talle juba kõike siin maailmas näidata ja tutvustada.
Just mürasin temaga ja esimest korda naeris ta häälega. Lagistas. Nii nalja tegi kui emme teda hüpitas. Issand, ma olin ise ka nii õnnelik nagu väike tüdruk. Mõelda vaid...TAL ON MINUGA TORE!
No comments:
Post a Comment