Nädal tagasi võimaldasin MUGULale 3 päeva GO SPA puhkust. Oh, seda mõnu! Heade asjadega peab juba varakult ju tutvust tegema. Tegelikult polnud see MUGULale esimene kord seal asutuses viibida. Nimelt kui ta veel kõhus oli siis sai ta kõike seda läbi minu kõhunaha tunda. Seltskond oli super, ilmad olid head, hoolitsused olid ülemõistuse head, toit oli fantastiline ja mis kõige tähtsam... MUGUL oli rahul. Sellise lapsega võin ma maailma lõppu rännata. No problem!
Peale väikest spa trippi külastasime MUGULa vanavanaema maal. Tema on ka ainuke sugulane, kes veel maal elab. Kui sellele mõelda siis hakkab jube kurb. Mina veetsin enamus oma puhkusi maal vanaema juures. Nüüd aga meie MUGULal enam seda lõbu ei ole. Kõik on linnas. Aga...seal oli mõnuz. Kõik kohalikud tähtsad näod käisid tegid MUGULaga tutvust ja muidugi vanavanaema oli liigutatud, et ta sai lapsega nii kaua koos olla. Paraku me lihtsalt sinna ja tema omakorda linna väga tihti ei satu. MUGUL pidas ennast väga eeskujulikult üleval.
Laupäeva hommikul kiirustasime koju, kuna meie issi saabus suusareisilt. Oh seda rõõmu! Olime selle päeva nimel juba terve nädala elanud. Õhtul viisin ma MUGULa esimest korda sauna. Ja mitte ainult vanni ja dushi aga me siiski istusime ka 2 korda saunalava ülemisel astmel. MUGUL oli nagu vana saunamees. Ülirahul! Nüüd hakkame seda mõnu talle iga nädal pakkuma.
Eile aga oli meil jälle sünnipäev. Nüüd on me kullake juba 3 kuud vana. Külalised käisid. Kingitusi sai. Torti oli. Tore oli.
Üldiselt läheb elu aina paremaks ja lõbusamaks. Naudin seda kõike ikka täielrinnal ja ei oska siiani eelistada oma elust ühtki teist aega praegusele. Kõik on täiuslik!
No comments:
Post a Comment