20.04.2007 kell 18.10. väljus lennuk Tallinnast Copenhagenisse ja mina koos MUGULaga olin selle peal. See oli MUGULa päris esimene lennukis lendamis ja olemis kogemus. Kui aus olla siis ma ei pabistanud üldse. Ta pole ju siiani mind veel kordagi piinlikusse olukorda pannud. Ja nagu hiljem selgus möödus ka see ettevõtmine meil nagu kord ja kohus. Kui oli vaja olla turvavööga kinni ja paigal istuda siis nii ta ka oli nõus tegema. Lend kestis 1h ja 30min. Terve selle aja oli ta heas tujus ja muudkui jutustas teistega. Naeratas ja lalises. Kui maandusime siis jäi magama! Olime viimased kes lennukist lahkusid! Lihtsalt lapsega läheb kauem aega stardini! Olin üllatunud kui paljud mulle oma abi olid pakkumas. Täitsa võõrad inimesed. See oli meeldiv...aga ma ei saanud neid kahjuks ära kasutada. Olin lihtsalt kõik nii organiseerinud, et saan ise hakkama. Tallinnast tulev lennuk peatub igas maailma lennujaamas kuhu ta lendab kõige kaugemas väravas. Seega oma kompsudeni jõudmine võttis oma 15 minutit kiiret kõndi. Kui kohale jõudsime oma lindini olid me kompsud just meie poole teel ja olime valmis väljuma.
S. oli meil lastega vastas. Hästi tore oli neid üle pika aja näha. Kui olime nende kodust 100 meetri kaugusel helises minu telefon ja seal üks naine nõudis oma kohvrit. Üllatus, üllatus...ma olin kiiruga rabanud mingi võõra koti ja sellega siis ajama pannud. Oeh...blond beebiga :) Ega siis midagi. Läksime ja vahetasime kohvri õige vastu.
Edasi veetsime tõelist kvaliteetaega. Meil ei olnud kuhugi kiiret. Tegime mis tahtsime ja joondusime eelkõige oma lastest. MUGUL pidas kõik meie käigud suurepäraselt vastu. Väike tagasilöök oli vast see, et MUGUL jäi nohusse. Esimene kord! Aga vaatamata sellele oli tal tuju hea ja saime kõik asjad tehtud. IKEAst sai MUGUL endale mänguasja kasti ja 2 mänguasja riiulit. Pluss ostsin ma talle ja tema sõpradele valmis juba serviisi ja noad-kahvlid-lusikad, millega nad võivad tulevikus head ja paremat nautima hakata. Kõige peale peab ikka inimene mõtlema. Külastasime ka kesklinna ja vaatasime üle kus elab kuningas. Sõitsime rongiga, mis oli MUGULale taas üks järjekorde "esimene kord" :). Üldiselt läks see nädal väga kiiresti ja nüüd olemegi juba kodus tagasi. Nüüdseks on ka vanaema sünnipäeval ära käinud ja kõigile sugulastele ennast näidanud.
S. oli meil lastega vastas. Hästi tore oli neid üle pika aja näha. Kui olime nende kodust 100 meetri kaugusel helises minu telefon ja seal üks naine nõudis oma kohvrit. Üllatus, üllatus...ma olin kiiruga rabanud mingi võõra koti ja sellega siis ajama pannud. Oeh...blond beebiga :) Ega siis midagi. Läksime ja vahetasime kohvri õige vastu.
Edasi veetsime tõelist kvaliteetaega. Meil ei olnud kuhugi kiiret. Tegime mis tahtsime ja joondusime eelkõige oma lastest. MUGUL pidas kõik meie käigud suurepäraselt vastu. Väike tagasilöök oli vast see, et MUGUL jäi nohusse. Esimene kord! Aga vaatamata sellele oli tal tuju hea ja saime kõik asjad tehtud. IKEAst sai MUGUL endale mänguasja kasti ja 2 mänguasja riiulit. Pluss ostsin ma talle ja tema sõpradele valmis juba serviisi ja noad-kahvlid-lusikad, millega nad võivad tulevikus head ja paremat nautima hakata. Kõige peale peab ikka inimene mõtlema. Külastasime ka kesklinna ja vaatasime üle kus elab kuningas. Sõitsime rongiga, mis oli MUGULale taas üks järjekorde "esimene kord" :). Üldiselt läks see nädal väga kiiresti ja nüüd olemegi juba kodus tagasi. Nüüdseks on ka vanaema sünnipäeval ära käinud ja kõigile sugulastele ennast näidanud.
MUGUL vaevleb ikka veel nohus, aga usun, et see läheb tal kiiresti mööda. Teen kõik mis võimalik, et nii oleks. Hetkel oleme kahekesi kodus ja ootame kannatamatult hommset päeva. Siis tuleb issi kaugelt maalt tagasi ja me oleme jälle kõik koos. Pole teda juba 10 pikka päeva näinud.
Vahepeal on siin kodumaal palju juhtunud. Oeh, võtab sõnatuks. Sõitsin täna koos MUGULaga natuke linnas ringi, et kogu seda jama näha. No oli ikka kahju küll. Linn oli rahvast tühi...ainult politseid ja kinni müüritud aknad.
Vaadates tagasi läinud nädalale on mul super hea meel, et mul nii fantastilised sõbrad on. Tõesti....teiega võib iga kell luurele minna. Loodan, et ka minu MUGUL saab kunagi endale sama head sõbrad. Siis on elu palju kergem ja ilusam....kvaliteetelu!
1 comment:
Mugul on ikka nii armas ja tore, et sa elad täisväärtuslikku elu edasi ja kaasad oma väikest armast poega juba nii maast madalast igasugustesse seiklustesse.
See kohvri teema oli muidugi päris sürr :D
Post a Comment