Nii...kõik endine. Täna pole ma põhimõtteliselt lillegi liigutanud ja jube hea on olla :) Kodus olemise rõõmud ja hüved.
Eile kohtusin oma endise töökaaslasega, kellel on 5a. tütar ja 3k. poeg. Poiss on juba nii suur. Alles see oli kui ta oli suure kõhuga ja nii ootas, et poja juba siia maailma sünniks. Alles see oli kui ma teda haiglas õnnitlemas käisin. Alles 2 nädalat tagasi see oli kui poiss mind veel ei võõrastanud ja ilusti suhtles ise rõõmsalt istumas oma turvahällis. Eile aga ma talle enam nii väga nalja ei pakkunud ja minuga ta küll leppida ei tahtnud. Õnneks oli emme kohe platsis ja laps rahunes. St. et kolme kuune juba adub väga hästi ära kes on kes ja milleks vajalik. Terve õhtu mõtlesin, et oma MUGULat ma lihtsalt vaatan ja vaatan ja vaatan ja naudin. Aeg läheb nii kiiresti ja ma ei taha millegist ilma jääda.
Samas 5a. on juba paras tegelane. Pidin talle minema lauluproovi järgi ja läksin siis ontlikult 5 min varem kui olin pidanud. Kuna proov oli lõppenud veel 5 min varem, siis ootas ta mind seal juba ja hiljem teatas, et ta ootas ca 2 tundi :) No vahva! Vesi peale....viisakalt. Hiljem sain teada, et ta tahab saada baleriiniks, aga kui seal on kõik kohad täis siis hambaarstiks ja kui seal on ka kõik kohad täis siis politseiks. Politseiks saamise põhjus on see, et neil on alati puhtad ja korralikud riided seljas :) Ühesõnaga üks pärl teise järel. Nii vahva. Lapsed on ikka toredad. :)
No comments:
Post a Comment