13 päeva veel

Esiteks tahan ma nüüd anda medali sellele bloggingusele. Ja aplaus kah ja sügav kummardus. Ühesõnaga seal kasutaja reeglites võiks olla kirjas ka see, et „no tee see account ära aga ära ole kindel, et sa enam peale tänast sinna sisse saad”. Vot seda tahakski neile nagu edasi öelda, et täiendage oma teksti. Ma olen väga endast väljas. Pole isegi oma nägu jõudnud kreemitada, MUGUL rahmeldab kõhus....ta on ka VÄGA ÄRRITUNUD....meil olid siiski head kavatsused sutsuke oma elust kirjutada aga no ei anta võimalust.

Hmmm.....juhuiaaaaaaaa.......OK, OK.....üritan rahuneda. MUGULale ka pai. Tegin siis täitsa uue asja nüüd ja jään siiralt lootma, et saan siia HOMME JA EDASPIDI ka sisse. All on copy-paste esimesest postitusest.

Nüüd kus ma siiski olen saanud endale uue võimaluse siia kirjutada, siis annan teada mis me eile tegime. Panime koti kokku. Nagu lubatud, seisab nüüd MUGULa kott mille ma haiglasse kaasa võtan meie ukse kõrval. Võtsin igast ilusaid riideid kaasa J Pean teda ikka kohe ehtima hakkama. Enda kotti hakkasin kah pakkima, aga ei saa ju kõike elamist kah veel kokku panna. Äkki ta tahab hiljem tulla siis paki aga kokku ja lahti. Seega otsustasin, et panen osad asjad kotti ja siis tegin ka veel nimekirja mida lisaks vaja võtta. Ühesõnaga ME OLEME VALMIS!

Õhtul viis meie issi meid India restoraani Maharaja sööma. Seal olid KjaR kah. Nii lõbus oli. Nendega on alati lõbus. Mis aga restosse puutub siis ütleme nii, et Indias ma käinud pole aga kujutan ette, et nii seal ongi. Soola- ja pipratoos olid räpased, lina laual jättis soovida, toolid olid kohutavalt ebamugavad, sisustus oli üldse „mitte minu maitse”, küünal tilkus sõna otses mõttes taldrikusse ja vesi mis lauda toodi oli soe. Söök tundus okei, ei midagi erilist....okei....aga no kõht oli tühi ka ju. Siiski otsustasime, et magusat sööme mujal. Siirdusime Boccasse. No ega muud pole lisada kui, et öö ja päev. Hmmmm....see Tiramisu ja Latte....oeh. Ma jääkski sinna. Huvitav on see, et kui me kõik neljakesi kokku saame siis on meil alati nii palju rääkida. Praktiliselt näeb see välja nii, et kõik räägivad koguaeg ja keegi kedagi ei kuulaJ. Jube palju on nagu öelda. Igathes väga väga lõbus oli.

Täna hommikul kui ärkasime siis kogesime kõhuvalu. No süüdlast pole ma arvan kaugelt vaja otsida. Ütleme nii, et India ei tõmba nagu. Algul arvasin, et ainult minu kõht valutab ja hakkasin juba lootma, et MUGUL......aga no ei.....oli ka teisi.

Tegelt olen ma ikka veel vihane selle bloggi värgi peale. Ma ei taha nagu pahasti öelda aga pole mõtet teha asja mida kasutada ei saa ja tean, et ma pole ainuke kes säärase nõmedusega kokku on puutunud.

Hmmmm......juhuiaaaaaaa.......

Nüüd on juba õhtu ja täna jõudsin ka kosmeetikusse ja juuksurisse. Nii ilus on nüüd olla. :) Juuksuriga naersime, et äkki MUGUL ootabki seda, et emme oleks tip-top. Mulle sobiks homme sünnitada küll, kuna esmaspäev ja teisipäev pole meie issit Eestis :(

Aga olgu siis nüüd tänaseks kõik. Meile tulevad kohe külalised.

.....ma loodan, et ei pea homme kolmandat blogi ka tegema.....