Kõik....täna hommikul ärkasin kell 7 ja lihtsalt tundsin, et kõik. Kopp on ees.....hästi suur kopp. Lihtsalt ma ei jaksa enam. Mul ei ole raske, aga ma ei viitsi enam. Ma ei meeldi kah enam endale. Ma vihkan oma riideid. Ausalt noh. Ma ei taha enam panna neid pükse jalga mis mulle veel jalga lähevad. Ma tahan ilusaid riideid kanda. Paha oli kuidagi olla ka.
Kui I. ärkas siis palusin tal MUGULale öelda, et ta hakkaks välja tulema kuna ma ei jaksa enam, aga ta arvas et aega ju on veel. MISMÕTTES? Oeh.....täna pole hea päev. Lähen kell 12.45. KTGsse ja siis arstile. Ehk nad seal rõõmustavad mind millegi uuega.
...jätkub...
Kui I. ärkas siis palusin tal MUGULale öelda, et ta hakkaks välja tulema kuna ma ei jaksa enam, aga ta arvas et aega ju on veel. MISMÕTTES? Oeh.....täna pole hea päev. Lähen kell 12.45. KTGsse ja siis arstile. Ehk nad seal rõõmustavad mind millegi uuega.
...jätkub...
Arstil käidud ja KTG tehtud. MUGUL tunneb ennast super hästi ja temaga on kõik korras. Ka on kõik korras minuga. Palusin arstil katsuda kas pea on fikseerunud...ei ole. Noh, mis siis ikka. Igatahes see mu hommikune väike masendus on möödas. Poetasin paar pisarat, rääkisin sõbrannaga, rääkisin ka MUGULAga, käisin linnas ja poputasin ennast hea toiduga. Mis aga peamine sain teada, et kõik on täpselt nii nagu peab MUGULaga. See on mulle hetkel AjaO.
Nüüd võtan kapist välja oma kõige kõige ilusamad hilbud ja lähen restoraani sõpradega õhtustama.
Elu on ikkagi lill ja ma ikka veel usun päkapikkudesse :)
Keep smiling!
No comments:
Post a Comment