Oeh, ikka pole veel midagi juhtunud. Kõht on ees nagu lont ja ei ole enam ilus mu arvates noh. Pekine on olla. Vaatasin peeglist ka ja veendusin, et ja jah nii on. Eriti kui riided on seljas. Aga okei, eks ma olen väsinud lihtsalt. Teised ei arva üldse et asi nii hull oleks.
Üldiselt mis riietesse puutub siis tahaks kõik need paksude riided mis mul on põlema panna kui ma nüüd MUGULa kätte saan. No kõik juba viskab üle. Ma olen ikkagi naine ja tahan vaheldust. Samas aga tahan ma ju veel lapsi ja kõik need riided on ju midagi siiski maksnud, seega kahju nagu ära visata. Lihtsalt jube tüdimus on see viimane tiksumine. Kõik on ju valmis.....tule nüüd!
Eile oli jälle väga vahva õhtu. Meil käisid sõbrad külas, kes olid just tulnud Kuubast ja no palju sai nalja.
Kell 5 hommikul kinkis mu kullake mulle need roosid mille pilt siin on. :) Ma pole jõudnud neid äragi lugeda, aga no nii ilusad on ja see mõte on ju nii super. Oeh, vähe on ikka õnneks vaja.
Täna käisime ise külas ja mis seal salata....jälle super lahe. Mängisime mitut lauamängu ja pererahvas oli valmistanud meile suurepärase õhtusöögi. No mis sa hing veel soovid. Üldse kokkuvõtteks võiks öelda, et meil on ikka väga vahvad sõbrad. Kõik on omamoodi ja lahedad.
Ma kujutan ette kui igav võib olla seda blogi lugeda ....võib olla, et isegi mul endal aasta pärast.....kuna tegelt ei juhtu ju meie igapäeva elus suurt midagi. Lihtsalt üks paks hakkab iga päevaga aina rohkem virisema, kiidab kõiki oma sõpru taevani ja vaimustub igast väiksest asjast. Aga mis mul ikka teha. Kirjutan ikkagi edasi.
Ootamine on piinav.....küll te ise seda kindlasti olete kogenud või tulete kogema. Trust me!
Keep smiling :)
No comments:
Post a Comment