Reede 6.12

Täna olime suhteliselt igavalt oma hotellis. Laste jaoks on oluline, et saaks ujuda ja õnneks piilus täna ka päike pilve tagant välja ning me saime siin oma basseini ääres mõnusalt aega veeta. Carlil ja Emmal on välja kujunenud oma mäng - Carl on treener ja Emma (tegelikult Getter Jaani) on õpilane. Treener siis kamadab basseini ääres mida "Getter" tegema peab ja mina olen kohtunik, et kui "Getter" enam ei jaksa ja hakkab väsimustest uppuma, siis ma lõpetan selle mängu ära. Treeninguks kasutatakse põrkepalli mis põrkab vees - treener viskab ja "Getter" ujub järgi. Teine sats on lestade ja maskiga a la snorgeldamine. See vajab veel harjutamist ja kui täitsa aus olla, siis tuleb see kõik "Getteril" palju paremini välja. Ta ujub nüüd juba ka sellili. Trenn lõppeb sellega, et on võidu ujumine ja mina ütlen lõpus et on viik. Nii on aus ja kisa ei ole. Taplemisi tuleb ka ette. Ilmselt ei pea pikalt kirjutama miks ja millest. Üks solvub ja teine teeb valesti ja üks sai midagi rohkem ja teise kord oli tegelikult liftis nuppu vajutada ja teine tahab hoopis taksos raha anda ja päeva lõpuks tahaks mõlemad välivoodis koos magada kuigi Carl broneeris selle koha endale juba kohe esimesel päeval. Eks ma siin lahutan ja rahustan. Üldiselt on ikka tore ja harmooniline. Jumal tänatud, et neid kaks on. Nad on teineteise jaoks pidevalt olemas ja igav ei hakka ilmselt iialgi. Lõunaund me täna enam ei maganud ja lõunat sõime täitsa mere ääres ühes restoraanis. Seal sai nalja, sest meid teenindas nö "lady-boy". Lapsed vahtistid teda suud lahti ja õnneks keegi peale minu eesti keelt, ei osanud. "Emme kuidas sellel inimesel on naise keha ja mehe hääl?" Ma vastasin, et no siin maal on nii, et osad tahavad nii elada. Õhtul kui me hommseks endale kalastus retke merel ostsime, siis oli sama lugu sealse teenindajaga. No mis sa teed... Nautisime ka esimest korda siinset massaaži. Pean tunnistama, et Balil oli see tavaline, et lapsed ka käisid, aga siin pidin kahes kohas selgitama, et lapsed tahavad ka. Saime siis lõpuks. Alguses oli nagu ikka. Lastel nalja kuI palju ja meeletu kihistamine ja lobisemine, aga massaaži lõpuks magasid mõlemad. Sellest on albumis ka pildid :). Homme oleme merel. Carl tahab kala püüda. Eka näis mis sellest saab. Süüa ta seda kala igatahes ei kavatse. :) Kahju, et õhtul sadama hakkas. Siin sadas ikka nagu ämbriga oleks valatud. Ma muidu plaanisin minna soomlastega koos nende iseseisvispäeva õhtusöögile. Mitte, et ma siin ühtki neist tunneks, aga see Aurinko esindaja lahkelt kutsus kõiki. Vihmaga aga ei tahtnud kuhugi sammuda ja otsustasime süüa oma hotellis ning siis hiljem võtsime pannkooke tänaval. Need on üllatavalt head!