Krabi 2.12-18.12

Reis algas meil juba 2.12. millal me sõitsime lastega Helsinkisse. Otsustasime veeta seal natuke aega koos Margiti ja tema koeraga. Mõeldud tehtud. Igatahes 3.12. algas meie reis Krabile. Lend oli tegelikult hirmutava pikkusega 10 tundi ja 25 minutit ning seda kõike päevasel ajal. See tähendab, et ilmselgelt mitte keegi ei maga ja terve see aeg on vaja laste tuju üleval hoida ja ennast ka. Krabile jõudmine oli planeeritud ca 1:25 öösel Eesti aja järgi. Kohalik aeg oli siis 6:25 hommikul. Lihtne loogika ütleb, et see öö jäi vahele. Mõtlesin juba ennem valmis, et jõuame hotelli ja magame nii ca 5 tundi, siis oleme natuke üleval ja lähme õhtul vara magama, et kohe +5 tundi ajavahega hakkama saada. Ütleme nii, et see plaan läks mul vett vedama. Carli arvates oli siin ilm magamiseks liiga hea ja kui saab basseinis ujuda, siis tema valib iga kell selle tegevuse. Ega Emma ka magada ei tahtnud. Hotellis saime toa kohe ( selle eest kiidan hotelli väga, kuna tavapäraselt võiksid nad sellega venitada kuni kella kaheni päeval) ja suundusime ujuma. Bassein on siin mitte just kõige luksim, aga meie vajadused ajab ta ära. On puhas ja ilus. Ühel hetkel ma siiski otustasin, et on vaja pikali visata. Panin kella kolmeks päeval helisema ( eesti aeg 10 hommikul). Magasime kõik nagu beebid. Edasi otsustasime, et sööme jäätist ja jalutame natuke. Uurime kus me oleme. Olles päris palju ennem ka juba reisinud, siis ega siin esmamuljelt midagi jalustrabavat ei ole. Tavapärane lõunamaa. Ma ei taha selle ranna kohta ka ennem midagi öelda kui ma olen veendunud, et see ongi see nö paradiisirand. See mida meie nägime igathes kindlasti seda polnud. Edasi võtsime tuktukki ja sõitsime kohta kus Aurinko esindajad natuke siinsest elust rääkisid. Lunastasime elevantidega ratsutamise Emma suurel soovil ja purjekaga päeva merel mille jooksul külastame erinevaid saari ja ilusaid kohti. Kuna siin on hetkel periood millal veel sajab suhteliselt tihti, siis ilmselt ostame reise veel. Carl tahab kuumavee allikate juurde sõita. Laste tungival nõudmisel sõitsime ka tuktukkiga tagasi koju. See tundub olevat suurepärane meelelahutus siin. Öö algas nii ca 20:45. Arvasin, et panen lapsed magama ja siis naudin rahu ning pakin asjad lahti. Juhtus aga nii, et nemad panid mind magama hetkega ja ise vaevlesid tunde unetuses. Meil oli ka õnnestunud saada naabriteks umbes ( nii häälte järgi otsustades) ca kaheksane perekond soomlasi, kellel on samasugused lapsed nagu minul. Nad ei ole vait! Seinad on selgelt papist ja Carl oli neist väga häiritud. Lõpuks ta vihastas ja läks vannituppa magama. Ma olin nii väsinud ja unesegane, et ei suutnud reageerida suht millelegi. Edasi magas ta mingi hetke minu ja Emma vahel ja siis jälle oma voodis. Soomlased olid ka juba vaiksed. Ma loodan, et Carl sai aru kui ebamugav teistel on kui keegi pidevalt muliseb. Elame näeme :). Soomlased lendasid igatahes hommikul koju tagasi ja täna on vaikus. Hommikul ärkasime kõik oma voodites. Päkapikud olid ka käinud. Sõime hommikust ja läksime elevantidega ratsutama. Esialgul tundus kõik tore, aga see elevandi seljas safari võib olla ka tegelikult suht õudne. See loom astub sisuliselt põlvini mudas terve tee ja meie oleme ta selas nagu käpiknukud. Emma nautis selle hetkeni kuni tal ilus roosa kübas peast ära kukkus ja elevant sellele peale astus ning see suurde mudasse ära uppus. Carl röökis juba varem, et me Emmaga oleme täiesti peast segi kuna me siis tulla tahtsime ja palus meil pidevalt öelda oma viimsed sõnad, sest me pidavalt kohe ära surema. Nii õnneks ei läinud, aga lastel oli küll plaan see elevant vaibale võtta hiljem. Carlil oli probleem selle raja valikuga ja Emma tahtis et elevant ta kübara tagasi tooks. Mulle tegi see "kohutav" lugu hirmsasti nalja. Hiljem lõbustasid lapsed kohalikke. Emma aitas ühel naisel lõnga kedrata ja Carl tutvus. Selles suhtes pean tunnistama, et nendga ei ole raske üksi olla. Nad on teineteisele heaks kaaslaseks ja ei karda suhelda kui vaja. Ärge nüüd arvake, et ma samal ajal olen seljaga ja kõigutan jalga. Ma ikka valvan ja vaatan neid:). Tervitused Vantselile! Edasi sõitsime hotelli ja läksime basseini ujuma. Lapsed tahtsid oma snorgeldamis varustust testida mis me eile ostsime. Samal hetkel kui basseini jõudsime hakkas vihma sadama. Mõnus soe vihm. Meid see igatahes ei häirinud ja lapsed snorgeldasid mõnuga. Kohalikud tahavad lastega pidevalt pilte teha. Kui mul siin raha otsa saab siis hakkan sellega raha tagasi teenima. :) Ujumise lõpus toimus seega fotosessioon basseini baaris kus Emma ja Carl kordamööda erinevaid kujukesi käes hoidsid ja kohalik persponaal neid pildistas. Ka räägivad ja saavad üllatavalt palju inglise keelest aru. Mingil hetkel sai mul küll ja ma viisin nad tuppa ära. Edasi sõime siin samas, oma hotelli nurgataga lõunat. Just neid toite mida me tellisime (Emma tahtis sashlõkki ... isasse :) ) neil ei olnud, aga manager oli kohal ja teatas, et no problem. Ma jälgisin huviga mis toimuma hakkas. Kõik saigi teoks, sest ta käis korra ära ja tõi puudu olevad toiduained. Lauda tuues serveeriti seda kui väga special toit, väga special kastmes. Naersin ja sõin. Sashlõkk see ei olnud ja Emma oli pettunud. Edasi magasime lõunat (mina jälle ikka peamiselt). Ma ei saa aru mis toimub, aga ma magaks pidevalt. Õnneks on minu reisikaaslased mõistvad. Edasi otsustasime, et lähme massaazhi. Lapsed otsustasid käigupealt ümber, et tahavad hoopis oma jalgu kaladega täidetud vannis leotada. Eestis on see väga eksklusiivne teenus - kalateraapia. Siin on see suvaline jalavann. Maksin kokku kahe lapse 15 min jalavanni eest 3.- euri. Hästi kahju, et telefon koju jäi ja pilti ei saanud teha. Teeme mõnel teisel päeval järgi. Edasi siirdusime pidilikule õhtusöögile. Kogu pidulikus seisnes selles, et täna on kohalikul kuningal sünnipäev. Idee poolest peaks siin sellega seoses kõik seisma, aga tegelikuses tehti sellest sündmusest ainul ühe hotelli eest välja, kus oli kohalikus keeles mingi happening. Pean ka mainima, et toidud mida ettekanda siin maal serveerib kui et "little bit spicy" on hullult teravad. Õnneks ei pidanud lapsed seda sööma. See oli juba teine kord kui me tellime süüa puhtalt pildi järgi ja lauda tuleb täitsa teist värvi toit. Minu kana oli punases kastmes, aga sain kollase. Ühesõnaga teine päev on läbi. Lapsed magavad ja mina istun rõdul. Taevas on selge. Loodame, et homme paistab päike. :)